Tungal tunnistab, et oli mitu nädalat mängudest sõltuvuses ja püüdis saada maksimumpunkte.

"Näiteks Brickles ja Solarian, kus tuli kosmoserakette tulistada ja see oli põnev mäng ja ma saavutasin üsna häid tulemusi ja ma sattusin nii hoogu, et ei vaadanud kella. See kestis vist õige mitu nädalat, kus ma kuni kella kolmeni öösel proovisin saada maksimumpunkte ja ma sain aru, nüüd ma tean, kus ma eksisin ja nüüd ma järgmine kord võidan. Hommikul olid silmad punased tööle minnes, ise väsinud ja ma sain aru, et see on päris ohtlik asi," meenutas Tungal.

Kirjanik tõdeb, et mõistab tänapäeva noori, kes on arvutimängudest sõltuvusse jäänud.

"Aga ma saan aru, kui raske on ühel hasartsel lapsel välja murda sellest piiramisrõngast, sest põnev on ju. Ma saan nendest lastest aru, keda need mängud paeluvad," tunnistas Tungal.