Ühel õhtul andis isa Lembitule siiski isalikku head nõu: "Elupuuoks, kui seda närida, võtab igasugused lõhnad ära ..."

"Hiljem olen küll endamisi südamest naernud - kujutate ju ette, kui tugev lõhn on elupuuoksal! Kui seda väikese osakesegi põske oled pannud, tunneb seda teises maja otsas ka ära. Ju sai isa mu üle vist nii mõnusalt nalja teha," sõnas Lembitu.