"Oluline on iseennast tähtsustada, endale aega võtta ja puhata. Tavaline on ju, et muretsetakse homse pärast, arvatakse, et tulevikus ma hakkan õnnelikult elama ja siis on mul parem elu, aga seda paremat elu ei tule, kui seda endale ise kohe ei võta," filosofeerib Liis ajakirjas Naised.

"Olen kunagi võtnud antidepressante ka, aga minu meelest peaks rohud olema küll kõige viimane lahendus. Mu tuttav teeb nii, et kui tal kõik kokku jookseb, võtab ta enda jaoks kaks-kolm päeva, sõidab ära ja mõtleb endale. Ei muretse sel hetkel, kas lapsed saavad hakkama või mida abikaasa teeb."

Liis teab, et kui oled lõpuks läbi põlenud, ei ole sinust ka lastele ja abikaasale kasu.