«Kõik tuleb su juurde siis, kui oled selleks valmis ja… selle kätte lolliks ei lähe,» ütleb MARJU KUUT.

 

Noore lauljana Ella Fitzgeraldi plaatide järgi «lehmahäält tegema» õppinud Marju abiellus Nõukogudemaalt «valge varesena» Rootsi. Naastes aastal 1991 Los Angelesest metsikusse Eestisse, eksles ta siin kaua ringi, kodu ranitsaga kaasas. Veel paar aastat tagasi Kultuurkapitali plaaditoetust küsima minnes sai ta sekretäritipsilt vastuse: «Meie tegeleme ainult professionaalidega!»

Nüüd, 59aastaselt, on Marju rohkem in kui vaat et kunagi varem. Tema 30 aastat «tehtud» kogumikplaat «Raagus sõnad» on müügitabelite tipus… Ainult oma elu armastusloo päevil lindistatud «Armastuse lugu» ta enam ei laula.

Tõrkusid kaua, enne kui oma vanad laulud plaadile kogusid. Kõhklesid, et ei lähe «müügiks»?

Lihtsalt polnud selleks valmis. Olin nendest lauludest niivõrd võõrdunud, üksteist aastat elasin ju täiesti teises maailmas. Kuklas oli liiga palju mälestusi nende sisselaulmisest — mõnd oli hiljem päris häbi kuulata. Siiski hakkasin neid tasapisi oma kastidest ja Eesti Raadiost üles otsima. Kuulama-vaagima, millistega võiks üldse arvestada.

Aastaid küsiti: miks minul oma vanade laulude plaati pole? Mida muud mul öelda oli, kui et keegi pole nende väljalaskmisest huvitatud. Imestasin, kui vahel tulid küsima ka need, kes oleks ise võinud selle ette võtta. Lõpuks tegi seda see, kes mu laule kõige paremini teab ning nendesse uskus — mu poeg Uku.

Intervjuud Marju Kuudiga loe edasi 6. juuli Kroonikast