Loe, millisest mehelikust naiseametist unistas pesudisainer Kriss Soonik lapsena
Oma esimese kollektsiooniga tuli pesudisainer Kriss Soonik välja vaid viis aastat tagasi. Täna müüakse tema loomingut viieteistkümne erineva riigi butiikides ning tema kujundatud pesus poseerivad maailma tuntumates ajakirjades Bondi-tüdrukud ja teised kuulsused.
Kelleks sa lapsena saada tahtsid?
Trammijuhiks.
Miks just trammijuhiks?
Sõitsin kogu aeg trammiga tennisetrenni ja kuna käisin Tallinna Inglise Kolledžis, siis tekkis ühel hetkel mõte, et kunagi hakkan trammijuhiks ja hakkan inglise keeles peatuste nimesid ütlema.
Ja milliseid rööpaid pidi sa jõudsid selleni, mida sa praegu teed?
Läbi õnne ja kokkusattumuste.
Sa elad vist püsivalt Inglismaal? Kui tihti sa kodumaal käid ja kas plaanid kunagi siia ka päriseks tagasi tulla?
Käin väga tihti, nii korra kuus. Praegu on kõik otsad lahti. Kui aeg õige, tulen tagasi.
Kas on üldse mõeldav, et keegi ajaks Eestist edukalt mingit rahvusvahelist moeäri, või on selle jaoks ikkagi tarvis kolida Londonisse või Pariisi või Milaanosse?
Ma arvan, et rahvusvahelise moeäri käivitamisstaadiumis on oluline hoida kätt pulsil ja Eestist seda pulssi leida on väga raske. Kui juba asjad liiguvad, siis saab reisides ka asju ajada ja Eestis olemine on realistlikum.
Neid eesti loomeinimesi, kes välismaal läbi löövad, on üsna vähe. Mis on olnud sinu tugevamad trumbid?
Omapärane nišitoode. Tahtejõud. Kirg.
Sinu loomingut kutsutakse inglise keeles loungerie'ks. See eristub teadlikult klassikalisest lingerie'st, mis on eesti keeles lihtsalt pesu, aga niisugust sõnamängu on väga raske tõlkida. Mille poolest loungerie üldse „tavalisest“ pesust erineb ja kas sa oled selle kohta eestikeelse sõna ka välja mõelnud?
Eestikeelset sõna leiutanud ei ole. Kunagi leiutasime loungewear'i sohvariieteks. Loungerie'd, mis on segu lingerie'st ja loungewear'ist võib siis ehk pidada pesumaigulisteks sohvariieteks. Mugavus, seksikus ja väiksed vimkad, mis naeratuse näole toovad, on läbivaks teemaks.
Millistes situatsioonides võiks neid pesumaigulisi sohvariideid kanda?
Peaagu et igas situatsioonis. See ongi nende võlu – multifunktsionaalsus. Mõned esemed on tõesti ainult rinnahoidjad ja aluspüksid, millega otseselt tänavale ei soovita minna, aga meil on top'e, hommikumantleid ja body'sid, mida kõike on võimalik oma igapäevasesse garderoobi miksida.
Oled oma inspiratsiooniallikatena nimetanud mangasid, kultusfilme, superkangelasi. Mis tuuled sinu loomingut praegu suunavad?
Olen viimase poole aasta jooksul kahel korral Tokyos käinud ja mõlemad reisid on mind väga inspireerinud. Peamiselt on need reisid õpetanud mind oma kollektsioonidesse värve lisama. Ma olen muidu sada protsenti mustaarmastaja, ja tundub, et ka klientide lemmik on must, kuid vahel peab ka värvidel lennata laskma.
Kuidas sa lõõgastud ja palju sul selle jaoks üldse aega jääb?
Mul on tunne, et ma ainult puhkangi.
Mis nipiga sul on õnnestunud endale selline tunne tekitada?
Ma arvan sellepärast, et mu töö on mu hobi ja mul puudub tavaline töögraafik. Ma ei käi üheksast viieni tööl, ma loon enda ajakava. Ja näiteks: kui lappan moeajakirja – kas teen tööd või puhkan?
