«Mul on päris sageli hetki, kus mõtlen, et – issand jumal, milline ma välja näen!» tunnistab superstaar Sabrina. Teda vaadates on aga taolist juttu raske uskuda…
Norma Sabrina Salerno (44) on Itaalia suurimaid popstaare. Ta laulab, näitleb, juhib teleshow’sid, astub üles modellina… Aga Sabrina on ka armastav ema oma 8aastasele pojale Luca Mariale ja hea naine abikaasa Enricole.
Sabrina tähelend algas 1987. aastal looga «Boys (Summertime Love)» ja kestab tänaseni. Eestlased saavad seksikat itaallannat näha festivalil «Back to the 90s».
See on su esimene kontsert Eestis. Oled ärevil?
Muidugi! Mul on väga hea meel, et saan tulla. Ma pole varem Eestis käinud ja juba see on minu jaoks väga põnev. Laulan kõiki oma tuntumaid laule ja loodan väga, et rahvas hakkab koos minuga laulma ja tantsima.
Sa näed niisama suurepärane välja kui 25 aastat tagasi. Kuidas on see võimalik?
Ma näen praegu välja okei, kuid alati saaks välja näha veel parem! (Naerab). Aga tead, see pole kerge. On perioode, kus ma pole endaga üldse rahul. Praegu on mul palju tegemisi ja ma ei jõua nii tihti trenni, kui tahaksin. Ilmselt hoiab kiire elu mind vormis.
{poolik}
Kas sul on ka päevi, mil sa peeglisse vaadata ei taha?
Muidugi on! Armas aeg, muidugi! Ma olen ju kõige tavalisem naine! Mul on päris sageli hetki, kus mõtlen, et – issand jumal, milline ma välja näen! Ilmselt pole selliseid päevi ainult naistel, vaid ka meestel.
Kardad sa vananemist?
Ei. Vananemine on elu osa ja see on normaalne. See käib asja juurde ja me ei saa siin ise midagi muuta. Ma tahan endaga igas eas sõber olla ja end oma nahas hästi tunda. Vananemist ma ei karda, kuid haiguseid küll. Haiguseid ma tõesti kardan.
Kui palju sa oma kiire elutempo juures näiteks massaaži nautida jõuad?
Vahel ikka jõuan. See sõltub töömahust ja mu poja Luca Maria tegemistest. Eks igal emal on lapse kõrvalt enda jaoks raske aega leida. Ma naudin väikeseid asju. Näiteks seda, kui saan tund aega omapäi olla ning raamatut lugeda. Vot see on mõnus!
Sa elad Veneetsias vist väga mõnusat elu...
Tahad teada, milline on mu päev? Ma tõusen kell 7 hommikul ning äratan oma poja ja mehe. Nad ei ärkaks mitte ühegi äratuskella peale! Siis teen süüa, aitan lapsel riietuda ja viin ta kooli. Seejärel algab minu päev. Käin poes, pangas ja ajan tavalisi asju. Siis on juba aeg pojale kooli järele minna ning pärast seda aitan tal kodutöid teha.
Sa oled saatejuht, modell, laulja, laulukirjutaja, näitleja, Mis rollis sa end kõige paremini tunned?
Olen inimene, kes tüdineb jube ruttu. Siis otsin teisi võimalusi, et end arendada ja värskena hoida. Ma vajan vaheldust. Kui laulan, tahan näidelda, kui näitlen, tahan saatejuht olla, kui olen saatejuht, tahan midagi muud teha. Minuga on alati üks häda! Viimased kolm aastat olen nautinud näitlemist. See on kõige ilusam asi, mida olen teinud. Erinevatesse rollidesse sisseelamine on omaette kunst. See on lahe võimalus kogeda midagi enneolematut.
Sa tegid 2010. aastal koos Samantha Foxiga vägeva coveri Blondie loost «Call Me». Suhtlete te omavahel, või oli tegu vaid tööalase projektiga?
Me helistame teineteisele tihti ja näeme ka päris sageli. Samantha meeldib mulle väga. Ta on lahe ja enesekindel naine, kel on hea huumorisoon. Ta ajab mind naerma ja koos meil juba igav ei hakka.
Kui palju on su minevikus asju, mida sa kahetsed?
Ah, eks meil kõigil on üht-teist. Samas usun, et see on vajalik. Eksimused on need, mis aitavad sul hiljem õigemaid teid leida ning otsuseid teha. Ma ei kahetse tegelikult väga midagi.
Su lapsepõlv polnud kuigi roosiline...
Kasvasin koos vanavanematega San Remos ja kolisin alles teismelisena ema juurde. Oma isaga kohtusin esimest korda 12aastaselt... Oskan öelda vaid seda, et igal lapsel peab olema ema ja isa ning seda ka siis, kui nad enam ühe katuse all ei ela… Kui üks pool on puudu, on see väga kurb ja raske. Seda kõike mõistavad need, kes sellist elu ise elanud on. Isegi nüüd, kui olen 44aastane naine, on mul oma isaga väga keeruline suhelda. Õigupoolest – me ei suhtlegi...
Kõiges selles on tegelikult isa palju rohkem kaotanud kui mina. Ta on loobunud võimalusest oma tütart tundma õppida. Täna on ta vana mees ja see kõik võib tema hingele palju valusam olla kui mulle.
Sa oled pikas ja õnnelikus kooselus muusikaprodutsent Enrico Montiga.
Oleme koos olnud 20 aastat! Uskumatu number! Abiellusime aga alles 2006. aastal. Kohtusin Enricoga, kui olin 24aastane. Pärast ühekuulist semmimist kolisime kokku.
Su ümber on päris mehine seltskond...
Ma juba tean, mida sa küsida tahad! Et kas see on keeruline. Oo jaa! Vahel on ikka väga keeruline (naerab).
Kas su poeg tegeleb ka laulmisega?
Ei! Temast saab ilmselt pankur või jurist, kuid kindlasti mitte laulja. Luca Mariat huvitab, kuidas raha teha. Tõeline mees!
Kellena sa teda tulevikus näeksid?
Eelkõige hea abikaasa ja isana. Kõige tähtsam on, et mu poeg õpiks austust. Austust teiste inimeste ja eelkõige naiste vastu. Teen endast kõik, et temast kasvaks hea mees, kel on väärtused paigas. Pakun talle palju armastust. Annan talle emana kõik, et saaksin tulevikus mõelda ja öelda, et see oli seda väärt. Tahan, et temast saaks oma lastele hea isa. Isa, keda minul kunagi olnud pole...
