Mõned päevad tagasi Jaak Joala elulooraamatu kirjutamiseks lepingu sõlminud viimane abikaasa tunnistab, et tegi seda esiteks tohutu avalikkuse surve tõttu ja teiseks, et inimesed mõistaks, miks Jaak oma elu lõpus kõigile nii kaugeks ja kättesaamatuks jäi. "Ta on olnud Eesti elus väga silmapaistev persoon ja kindlasti vapustavalt professionaalne laulja ja kindlasti väärib soliidset elulooraamatut,” kinnitab naine veendunult ja rõhutab, et raamatu kirjutaja peaks kindlasti olema olnud ka Jaagu endaga tuttav.

Kahe armastaja ühine tee sai aastate eest alguse legendi kohaselt nii, et Maire ja Jaak istusid öö läbi hotellis ja lihtsalt rääkisid. Selgub, et see jutt vastab tõele. “Mulle ema alati ütles, et ega esimesel korral kohe ei või… Muidu pärast kaotab huvi,” naerab Maire. “Nii huvitav oli temaga rääkida. Ta teadis väga paljudest asjadest.”

Maire sõnul oli Jaagu elus kaks ajajärku — väljapoole elamine ja aeg, mil ta ei suutnud enam avalikkusega silmitsi seista ja keeldus kõigest. “Teda kutsuti igale poole, kuid ta ei tahtnud enam laulda neid odavaid laulukesi, mis hingele midagi ei antud. Jaagule pakuti ühel Saaremaal toimunud erasünnipäeval esinemise eest lausa miljon krooni! Ja ta lihtsalt keeldus. Ta oskas loobuda. Inimesi, kes oskavad loobuda, neid pole palju!”

Maire kinnitab, et kindlasti ei saa öelda, et nad oleksid jõukalt elanud. “Eks raha lauldes tuleb ja vilistades läheb. Ei saa öelda, et oleks rikas elu olnud. Küll aga hingeliselt jah…,” mõtiskleb Maire. “Kremli ööbiku hüüdnimi läks talle väga hinge, sest sisimas on ta alati olnud tavaline Eesti poiss. Ta oli alati tulihingeline eestlane ja see, kuidas inimesed teda vaatasid ja kuidas suhtusid, läks väga hinge,” iseloomustab ta. “Jaak oleks kolm korda hauas ringi pööranud, kui oleks lugenud, mis meedia temast pärast surma kirjutas!” nendib ta.