"Jah, eks see tuli meile kõigile, kes me sellest täna kuulsime, üllatusena. Paras pauk oli, jah. Sain teatris proovi ajal seda teada. Olin täitsa teises maailmas sel hetkel ja mõtetega mujal. Algul ikka ei tahtnud üldse seda uskuda," sõnas Malmsten Publikule telefonitsi.

"Usun, et see ei ole preemia või tunnustus eilse ega tänase päeva eest, vaid kõik kokku sel erialal tegutsemise praktika jooksul - kogu selle töö eest, mis on tehtud. Ma usun, et see pole aastapreemia, vaid pigem nagu elutööauhind," arutles ta tunnustuse põhjuste üle.

"Mul on igal juhul hea meel Ilvese käest seda preemiat saada. Tegemist on erakordselt sümpaatse ja lugupidamist vääriva inimesega," lisas ta. Lähemalt ta riigipeaga tuttav ei ole, kuid teretutvus on aastatega tekkinud küll ning ka vabariigi aastapäeva vastuvõttudel on aastate jooksul mõnel korral käidud: "Oleme paar sõna ikka juttu rääkinud, viimane kord möödunud suvel: Viljandi folgi ajal ja siis roosiaias (Kadrioru lossi vastuvõtul - toim.). Oleme juttu ajanud küll," rääkis ta.

Vabariigi aastapäev näitleja peres ikka olnud oluline püha. "Kui seda traditsiooniks saab nimetada, siis vähe pidulikum söök ja jook ikka," kirjeldab Malmsten oma koduseid vabariigi sünnipäevapidustuste kombeid.

Kui riikliku autasu saamise valguses aga suurejooneliselt ja ehk filosoofiliseltki küsida, mis on näitleja meelest tema kõige suurem teene Eesti Vabariigi heaks, vastab ta: "Las ma mõtlen nüüd siis midagi vaimukat...Ma arvan, et minu kaks poega!"