“Rehmasin käega — mis see üks amps ikka teeb, jõin vett peale ning tegutsesin edasi,” meenutab ta juhtumit, mil haaras kogemata hummuse asemel pasteeti. Siis hakkas aga midagi juhtuma, kadus letargia, mõtteloidus ja uimasus. “Aju töötas nagu mootor, kes on viimaks saanud õige oktaanarvuga kütust. Kaks päeva hiljem juhtus sama asi — hilisõhtuses näljaauimas ajasin sassi vegevrapi kanamähisega,” meenutab ta ja kirjeldab sellele järgnenud järsku selginemise efekti.