Kui mullu kevadel jahvatasid kuulujutuveskid sama hästi kui raudkindla faktina, et Taani kuninganna Margrethe II loobub kohe-kohe troonist, siis tänaseks on selge: taanlaste seas ülipopulaarne monarh püsib ametis veel õige mitu aastat.

Põlvkonnavahetust ootavad pikisilmi kõik Euroopa kuningakojad. Praegu troonil olevatest monarhidest on noorim Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf, kes saab aprilli lõpus 65aastaseks, vanim aga Suurbritannia kuninganna Elizabeth II, kes tähistab nädal varem 85. sünnipäeva. Ülejäänud viie – Hispaania, Belgia ja Norra kuninga ning Taani ja Hollandi valitseva kuninganna – vanusenumber algab seitsmega. Oleks ju igati sobiv aeg, et pensionile minna ning kroon ja troon nooremale põlvkonnale üle anda! Kuid seni pole ükski pensionieelikust monarh selle võimaluse kasuks otsustanud.

Ühe uudise asemel teine

Mullu kevadel olid vähemalt taanlased üsna kindlad, et põlvkonnavahetus tuleb. Kuninganna Margrethe II valmistus 70. sünnipäevaks ning menukas ajakiri Her og Nu kinnitas «informeeritud allikatele» toetudes: sünnipäeval teatab kuninganna ka sellest, et loovutab trooni enda vanimale pojale, kroonprints Frederikile (nüüd 42).

Taanlased armastavad oma kuningannat väga, kuid meeletult populaarne on ka kroonprints ning eriti tema abikaasa, Tasmaania saarelt pärit kroonprintsess Mary (39). Eelmisel kevadel läbi viidud uuringute järgi arvas 75 protsenti taanlastest, et kroonprintsipaar on uuteks ametiteks valmis ning et Maryst saaks suurepärane kuninganna.

{poolik}

Margrethe juubelipäev jõudiski kätte ning kroonitud pead ja muud tähtsad tegelased kogunesid Kopenhaagenisse (ehkki mõned jäid ka tulemata, sest just sel ajal kiusas Euroopat Islandi vulkaanipurskest tingitud lennukaos). Mida aga ei tulnud, oli trooniloovutusteade.

Vähem kui neli kuud hiljem saabus hoopis teistsugune ja märksa üllatavam uudis. Kroonprintsess Mary oli lapseootel ning mitte ainult – ta ootas kaksikuid. Nüüd sai ka selgeks, miks Frederik ja Mary (varasemast juba viieaastase prints Christiani ja kolmeaastase printsess Isabella vanemad) veel troonile asumiseks valmis polnud.

Ei sündinud kuningannaks

Nüüdseks 39 aastat Taani trooni kaunistanud Margrethe ei tulnud ilmale tulevase kuningannana. Jah, 16. aprillil 1940 Amalienborgi lossis sündinu oli oma vanemate, toona veel kroonprintsipaari Frederiki ja Ingridi vanim tütar, aga tol ajal kehtinud põhiseaduse järgi võis Taani troonile asuda ainult mees. Seega ootasid taanlased, et Margrethele sünniks vennake, seni aga pidi Frederiki järel trooni pärima tema noorem vend, prints Knud.

Aastad läksid ning kroonprintsess Ingrid sünnitas veel kaks tütart: printsess Benedikte ja printsess Anne-Marie (hilisema Kreeka kuninganna). 1947. aastaks, mil kolme väikese tüdruku isast sai kuningas Frederik IX, oli ka selge, et nende peresse rohkem lapsi ei sünni.

Kuna Frederik ja tema kolm printsessi olid taanlaste seas sedavõrd armastatud (ning kahtlemata ka tänu naiste ühiskondliku rolli suurenemisele nii Taanis kui ka mujal), algas pikk ja keeruline põhiseaduse muutmise protsess, mis tipnes märtsis 1953 peetud rahvahääletusega. Selle tulemusena saigi kuninga vanimast tütrest ametlik troonipärija ning toona 13aastast printsess Margrethet hakati uueks rolliks põhjalikult ette valmistama.

Taevas lihtsalt plahvatas

Täna on Taani kuningannal Euroopa kõige vaimsemate huvidega monarhi maine. Jah, ta on andekas kunstnik, ning taanlased armastavad kinnitada, et kui Margrethest poleks saanud kuninganna, oleks ta vabalt võinud leiba teenida professionaalse kunstnikuna. (Teine, pisut sama laadi väide kõlab nii, et kui taanlased kuulutaksid välja vabariigi, siis valiksid nad kindlasti Margrethe presidendiks.)

Tulevane kuninganna õppis koguni viies Euroopa ülikoolis: Kopenhaagenis, Cambridge’is, Århusis, Sorbonne’is ning Londoni prestiižikas School of Economics’is. Õpingutes keskendus ta kuninganna ameti jaoks vajalikele ühiskonnateadustele, aga õppis ka arheoloogiat.

Just Londonis tudeerides tutvus toona 25aastane printsess ühel õhtusöögil oma tulevase abikaasa, endast kuus aastat vanema Prantsuse diplomaadi krahv Henri de Laborde de Monpezat’ga. «Taevas lihtsalt plahvatas,» kommenteeris Margrethe hiljem nende esmakohtumist. Margrethe ja Henri abiellusid 10. juunil 1967. «Ma ei ole kunagi suutnud ette kujutada, et abielluksin nii, et ma pole meeletult armunud,» kinnitas õnnelik naine.

Kuigi nüüd juba ligi 44 aastat Henriku nime ja prints-abikaasa tiitlit kandev mees pole iial kuulunud taanlaste lemmikute hulka (paljude meelest on ta endiselt «liiga prantslane»), on ta siiski kõik need aastad Margrethele edukalt toeks olnud. Lisaks sellele, et koos esindatakse Taanit kõikvõimalikel ametlikel üritustel, on kuninganna ja tema abikaasa üheskoos näiteks raamatuid tõlkinud.

Räägib rahvaga

Pisut vähem kui aasta pärast pulmi sündis Margrethele ja Henrikule esimene laps, tänane kroonprints Frederik. Veel aasta hiljem tuli ilmale ka teine poeg, prints Joachim.

Pojad olid veel õige pisikesed, kui Margrethe isa, kuningas Frederik 1972. aasta jaanuaris suri. Pisarais Margrethe ilmus Amalienborgi lossi rõdule, et lehvitada rahvale, kes oli tulnud tervitama uut kuningannat – õigupoolest esimest valitsevat kuningannat riigis, mille eesotsas olid juba 49 põlvkonna vältel seisnud ühe ja sama suguvõsa mehed. Jah, temast pidi küll saama Margrethe II, aga esimene Margrethe valitses 14. sajandil regendina, oma väikese poja Olafi eest.

Nagu juba mainitud, on kuninganna Margrethe Taanis meeletult populaarne. Kindlasti on sellele kaasa aidanud ka tema värvikas isiksus – teada-tuntud kunstihuvi, inimlikud nõrkused, sõbralik iseloom. Kuuldavasti kirjutab ta ise valmis oma kõned ning kutsub talveperioodil iga kahe nädala tagant enda juurde külla seitse inimest n-ö rahva seast, et arutada nendega kõikvõimalikke teemasid külaliste valikul. Igal nädalal kohtub kuninganna ka valitsusega, kuid ta ei osale sisepoliitikas ega väljenda sel teemal mingeid arvamusi.

Kuninglikud kaksikud

Tänaseks on kuninganna Margrethel ja prints Henrikul juba seitse lapselast. Kui nende nooremal pojal prints Joachimil on kolme poja isaks saamiseks vaja läinud kahte abielu, siis kroonprints Frederik ja kroonprintsess Mary on nüüd nelja lapse vanemad.

Kuningapere uusimad liikmed – seni veel nimeta pisiprints ja -printsess – sündisid 8. jaanuaril 2011, poiss 26 minutit enne tüdrukut. Kummalise kokkusattumusena on kõik Mary kolm sünnitust sattunud laupäevale ning samal päeval on ta sündinud ka ise. Kuigi kaksikud tulid ilmale paar nädalat oodatust varem, olid neil täiesti korralikud sünnikaalud (poiss 2674 g ja tüdruk 2554 g) ning mõlemad olid terved ja tugevad beebid.

Taani kuningakoja traditsiooni järgi ei teatata uue lapse nime enne kui ristimisel ning kuninglikud kaksikud ristitakse alles 14. aprillil. Ilmselt ei tasu väga tõsiselt võtta kroonprints Frederiku nalja, et kuna lapsed sündisid kunagise megastaari Elvis Presley sünniaastapäeval, nimetavad nad pojakest esialgu Elviseks.

Kaksikute sünd on toonud kaasa hulga ootamatuid probleeme. Näiteks on Taani kuningaperes ainult üks kuninglik ristimisrüü – 140 aasta vanune Brüsseli pitsist imetegu, milles on ristitud nii kuninganna Margrethe kui ka tema õed, prints Frederik ja tema vend prints Joachim, kaksikute vanem vend Christian ja õde Isabella ning paljud teised kuninglikud lapsukesed. 14. aprillil saame näha, kuidas kuningakoda selle probleemi lahendab.

Margrethe: kolm põnevat fakti

·  Kuninganna Margrethe illustreeris kultusteose «Sõrmuste isand» taanikeelse väljaande.

·  Margrethe on ahelsuitsetaja, aga Taani üha rangemaks muutuvate seaduste tõttu on ta lubanud, et avalikult teda enam suitsetamas ei nähta.

·  Ehkki Margrethel on seaduse järgi õigus parlamendivalimistel oma hääl anda, on ta otsustanud seda õigust mitte kasutada.

Kuninganna lapsed ja lapselapsed

Taanis 2009. aastast peale kehtiva seaduse järgi pärib vanem laps trooni alati enne nooremat, soost sõltumata. Pärast kaksikute sündi näeb Taani troonipärimisjärjekord välja selline:

1. Kroonprints Frederik, kuninganna vanem poeg (s 1968)

2. Prints Christian, kroonprints Frederiki vanem poeg (2005)

3. Printsess Isabella, kroonprints Frederiki vanem tütar (2007)

4. Veel nimetu prints, kroonprints Frederiki noorem poeg (2011)

5. Veel nimetu printsess, kroonprints Frederiki noorem tütar (2011)

6. Prints Joachim, kuninganna noorem poeg (1969)

7. Prints Nikolai, prints Joachimi vanem poeg esimesest abielust (1999)

8. Prints Felix, prints Joachimi noorem poeg esimesest abielust (2002)

9. Prints Henrik, prints Joachimi poeg teisest abielust (2009)