"Kümnenda klassi eel oma uude kooli - Noarootsi Gümnaasiumisse- aktusele sõites olin terve tee Tallinnast Pürksi oma vanemate auto tagaistmel jalad rätsepistes kõveras raamatut lugenud," räägib Margus Publikule."Oma uue koolihoone ette jõudes avasin hoogsalt ukse, et muljetavaldavalt autost väljuda, kuid kukkusin hoopistükkis selle kõrvale küllili maha, sest enesele märkamatul olid mu jalad „ära surnud”. Võttis tükk aega poris aelemist, et jalagade kande võime taastuks. Esimene mulje on ju alati kõige olulisem," naerab Margus.