Juba 11aastaselt ooperikarjäärist unistanud ja kümmekonna aasta eest lausa lapsgeeniuseks tituleeritud Maria Listra (21) sõnul ei piisa tema unistuse täitumiseks kaugeltki ainult võimsast häälest.
"Sa pead hea välja nägema, vokaaltehnika peab olema superhea ja sa pead näitlema. Kuna ma ei olnud sündinud näitleja, siis mõtlesin, et see on lünk, mida peaks täitma. Kui näidelda ei oska, siis maailma teatrites läbi ei löö," seletab Londoni ülikooli Royal Holloway College’i kolmandal kursusel õppiv neiu Õhtulehele.
Draama- ja teatrieriala õppekavas on näitlemise kõrval ka lavakujundus, valgusdisain ja näitekirjandus. Kui bakalaureusekraad tulevaks suveks käes, asub ta õppima klassikalist laulmist.
"Aega mul on, see ei jookse kuskile ära," muheleb Maria, kes arvestab, et kulub vähemalt aastakümme, enne kui teda tasub otsida Metropolitan Opera lavalt või oma unistuste rollist, Violettana Verdi "La traviatas". "Kui ma kunagi New Yorgi Metropolitani laval seisaksin, siis ma ei teaks, mida iseendaga ära teha! Nooremana oli eesmärk La Scala Milanos, seejärel tahtsin ma midagi suuremat – Covent Garden Londonis. Kui sa kõrgele ei sihi, siis ei jõua ka kuhugi," arvab ta.
