“See aasta on olnud minu jaoks väga eriline — nagu arvutimängus järk-järgult lahti lukustuvad erinevad tasemed. Enda kirjutatud looga on ikka uskumatult äge tunne laval olla ja sõnum… kellel oli vaja seda kuulda, need kuulsid. Ma tõesti laulsin hingest ja kui lavalt maha tulin, tunnetasin selgelt, et olin teinud Eesti Laulu ajaloos oma kõige-kõige parema esituse,” kinnitab ta.

Žürii kasinatele punktidele on Laural oma põhjendus. “Nad hindasid poolfinaali salvestust ega näinud seda, mida ma Saku Suurhalli laval tegin ja kui palju endast andsin. Aga asjad lähevad ikka nii nagu nad peavad minema. Koju jõudes panin sõprade toodud ilusad lilled vaasidesse ja võtsin momendi, et olla tänulik kõigile, kes kaasa elasid ja hääletasid.”

“Mul on hea meel, et fännid muretsevad minu pärast. Ma ju tunnetan energiaid ja seda, et inimesed elavad kaasa. Tõesti, selles mõttes ei pea sugugi pettunud või mures olema, ma ju laulan edasi ja olen oma kuulajate jaoks alati olemas nii uue plaadimaterjaliga kui ka jazzi valdkonnas,” kinnitab ta.

Uku võitu kommenteerides läheb Laura hääl äkki tibake rõõmsamaks. “Mul oli isegi sõpradega kihlvedu, et Uku võidab, seega minu ennustus läks täkkesse. Uku oli vokaalselt sel aastal Eesti Laulul kindlasti üks tugevamaid ja minul kui kogenud lauljal on tohutult hea meel, kui inimesed saavad uhked olla selle üle, et nii kogenud laulja meid esindama läheb!”