Lohesurfifänni Matvere sõnul hoiatati tema ja Tätte merereisil ka neid tormi ja laevaõnnetuste eest, ent tegelikult polnud tema sõnul sageli tegu tormiga. "Torm algab 20 m/s, orkaan 32 m/s," täpsustas mees, kust jooksevad piirid ning tõdes, et suurim tema kogetud tuul oli umbes 22-23 m/s. "Mida väiksem on laev, seda hullem on," sõnas ta selle mõjude kohta ja lisas, et 10-meetriste lainetega peavad isegi suured tankerid kurssi korrigeerima asuma. Kõige vastikum on tema sõnul merel aga purjetajaile see, kui on lained, ent mitte tuult.

"Kui sa pole toonuses, siis süda läheb pahaks küll," kirjeldas ta, et meeskonna liikmena endale merehaigust lubada ei saa keegi, sest see on tavaline töökeskkond, kus aju unustab enda, seab esikohale kohustused. "Merehaigust saavad lubada endale reisijad."

"Sa harjud ära surmahirmuga," tõdes Matvere, kes tunnistas, et ta läks merereisile teadmisega, et ei pruugi sealt naaseda. "Professionaalid ei jää halama, sa lepid sellega. Ühel päeval me sureme kõik nii ehk naa - kas täna, nädala või kahe aasta pärast, mis vahet seal on," ei leia ta, et surm midagi väga hirmsat oleks.

"Me ei kujuta ju keegi ette, mis meist saab, kui astume elu ja srma piirist üle - me ei tea, mis juhtub pärast seda," kirjeldab ta, kuidas vetevanakesele rummivalamine ja soolapuistamise juures ta küll vetikatest vanakesse ei usu, ent ega ju tea ka, mis meid surma järel ootab, säilitab ta teatavat aukartust siiski.