Nimelt selgub, et tõelise värske õhu fanaatikuna jääb Pomerantsil kaamerate silme all vabas õhus viibimisest väheks ja plaanis on praktiliselt kohe pärast TV3 võtete lõppu jõulu esimesel pühal kogu perega rabamatkale minna. "See raba saab olema kusagil Võrumaal. Naise õde on juba pika nimekirja rabadest kokku pannud," on ta elevil ning on veendunud, et seda tüüpi saade on just talle sobiv.

"Tantsu- ja laulusaatele äraütlemisega poleks mul sekunditki läinud. Targad inimesed pole kutsunud ka. Olen hariduselt geoloog ja loodusega enne ka kokku puutunud," selgitab ta. "Olen mägedes iglu ehitanud ja seal ööbinud. Kuus ööd-päeva järjest talvel ilma kütmisvõimaluseta, miinus 38 kraadiga, kuue mehega mägedes. Ka väiksemasse laviini olen jäänud," kirjeldab ta oma kogemusi, kuhu lisandub ka veel teine äärmus - pluss 40-50 kraadiga toimetulek, kui oli vaja rahvusvaheliset sõjaväe kohustust täita.

Pomerants on kindel, et suurem osa inimesi tema erakonnast saaks külmas metsas ja lageda taeva all magamise katsumusega hakkama, kuid iseasi, kas kõik seda ka naudiks. Nagu kõik teisedki osalised, võtab ta omaks selle, et saatesse mineku üheks põhjuseks olid eelseisvad valimised, kuid mitte ainult. "Kui poliitikul on tundmatuks jäämise soov, siis on tal vale töö valitud. Ja pildis peab olema regulaarselt, mitte ainult enne valimisi. Minu jaoks oli huvitav just see saate kontseptsioon ja äkki saab enne jõule mõne kilo maha ka!" loodab ta.

Kõiki oma saatekaaslasi tunneb Pomerants mõõdukalt, kuid mitte tööväliselt: "Yoko Alendriga sain tuttavaks sel aastal IRL's, Mihhail Kõlvartiga varasemad kokkupuuted praktiliselt puuduvad. Martin Helmega olen Virumaa Muuseumites kokku puutunud, kui ta meil seal tööl oli. Liina Rauale olen korra tere öelnud. Kristiina Ojulandiga olen aga juba ennemuiste samas valitsuses olnud ja teadsin teda ka varem, kui tema juba oli poliitik ja mina Lääne-Viru maavanem." Poolnaljaga viskab ta märkuseks, et natuke lund ei teeks paha, sest kui hämaraks hakkab minema, saab poliitilist oponenti lumepalliga visata.

Eelnevat nalja silmas pidades ongi Pomerants seisukohal, et vaatajal peab kindlasti olema huvitav saate sündmusi ja dialoogi jälgida: "Kuna saates on poliitikud, siis vahepeal ikka on sarkasm, iroonia ja väike debatt omal kohal. Mingis keerukas, füüsiliselt raskes situatsioonis aga tuleb kõigil üksteisele toeks olla. See on elementaarne ja inimlik. Saatesse ei saa panna midagi sellist, mida me korda ei saada, kuid emotsioone peaks täiskasvanud inimene suutma kontrollida, kui ta seda tahab."

Saate algseks tööpealkirjaks oleva "poliitilise ellujääja" terminit mõistab Pomerants eeskätt selgroogu omava, sõbraliku, tööka ja kohusetundliku inimese isikukirjeldusena. "Tal peab olema seiskoht väga erinevates küsimustes ja kui tal see on, siis peab olema valmis selle eest seisma, mitte püüda igas suunas inimestele meele järele olla. Peab suutma ka ebamugavaid teemasid käsitleda. Nii on võimalik ellu jääda nii erakonna sees, kui ka valijate silmis. Eeldatavasti."