Teada on, et riigikanalis palgad kõrged pole, seega püüavad nii mõnedki mujalt lisateenistust saada. Sama tegi ka "Ringvaate" saatejuht ja juba aastaid teleekraanil olnud Marko Reikop, kes juhatas Huawei Eestis avatava tütarettevõtte aruteluringi.

Avamisel toimus ka arutelu teemal "Kuidas jõuab Eesti järgmise põlvkonna sidetehnoloogiani", milles osalesid Tallinna Tehnikaülikooli IT-teaduskonna dekaan Gert Jervan, majandustegelane Robert Kitt, Testlio OÜ juhatuse liige Kristel Kruustük, riigikogu liige Valdo Randpere ja Elisa Eesti AS tegevjuht Sami Seppänen.

See aga läheb teoreetiliselt vastuollu kahe ajakirjanduseetika punktiga, mis koordineerivad ajakirjanike käitumist.

2.1. Ajakirjanik ei võta vastu ametikohti, soodustusi, tasu ega kingitusi, mis tekitavad seoses tema ajakirjanikutööga huvide konflikti ja võivad vähendada tema usaldusväärsust.

2.3 Ajakirjanik ei tohi olla kajastatava asutuse või institutsiooni teenistuses.

Kas ei teki huvide konflikti, kui Reikopi juhitav "Ringvaade" peab kajastama Huawei kohta negatiivseid uudiseid? Kas ta saab seda teha, kui ta osales ettevõtte üritusel ja sai selle eest töötasu?

Kroonika võttis ühendust ERRi elamussaadete peatoimetaja Karmel Killandiga, kes põhjendas, et oli Reikopi tööotsast teadlik ja see ei takista tal jäämast objektiivseks edaspidi.

"ERRi töötajad lähtuvad oma töös rahvusringhäälingu Heast Tavast ning võimalikud lisategevused kooskõlastatakse. Nii oli see ka antud arutelu puhul, mida Marko Reikop juhtis. Arutasime selle teema omavahel eelnevalt läbi ning see oli minu poolt kooskõlastatud," rääkis Killandi.

"Paneelis osalesid väga erinevate valdkondade eksperdid ning arutelu ise laiapõhjaline. Marko Reikop osales selles moderaatori, mitte ürituse korraldaja esindajana," lisas Killandi.

"Tema tegevus "Ringvaates" või teistes saadetes ei ole sellest mõjutatud. Oma saadetes oleme alati sõltumatud ja avatud ning käsitleme teemasid objektiivselt, nagu see on ERRi ajakirjanikule kohane," ütles Killandi lõpetuseks.