Mart Normet "Ärapanijast": järjest raskem on teha üldrahvalikku satiirisaadet, sest nali võib ühiskonda lõhestada

 (123)
Mart Normet "Ärapanijast": järjest raskem on teha üldrahvalikku satiirisaadet, sest nali võib ühiskonda lõhestada
Erakogu

Äsja lõppenud aasta viimastel tundidel jagati Eesti Televisiooni vaatajaile palavalt armastatud "Ärapanijat" suisa kahes jaos ning mõlemasse jagus nalja kamaluga. Oma osa said nii endine esileedi Evelin Ilves kui Elina Nechyaeva edevapoolne kavaler David Pärnamets. Samuti võeti mitmel korral teemaks peaminister Jüri Ratas, tögati poliitikast lahkunud Maire Aunastet, tšakrate avamise afääri sattunud tähetark Igor Mangi, president Kersti Kaljulaidi ning vesteldi muuhulgas ka robotiga seksist.

Leebem kui varem

Kuigi enamusele televaatajatest ilmselt tundus, et teemasid oli rohkesti ja satiirinooled lendasid vahetpidamata, kinnitab “Ärapanija" vastutav toimetaja Mart Normet Kroonikale, et Juur ja Oja olid varasemaga võrreldes väga leebed. "See ei olnud ärapanemine selle sõna karmis tähenduses, see oli pigem nagu tibupoja õrn asetamine," naerab Normet. Lisaks polnud tema sõnul tegu niivõrd aasta olulisimate sündmuste kokkuvõttega, vaid läbilõikega lõppenud aastast.

Mõne õrnahingelisema avaliku elu tegelase pahameelt Normet ei pelga ja on enda kinnitusel valmis võtma vastu telefonikõnesid ka klippides kujutatud persoonidelt. “Kui me 15 aastat tagasi alustasime, siis ei olnud kordagi tunnet, et nali võiks ühiskonda lõhestada, polariseerida. Täna on aga ühiskond jagunenud justkui linnriikideks, kus igaühes kehtivad oma seadused ja reeglid. Ma arvan, et see trend süveneb ja järjest raskem on teha üldrahvalikku satiirisaadet, sest vaatajad ei saa enam sellest ühtmoodi aru.”

Seotud lood:

Jälgides oma lemmik-koomik Louis C.K. ümber toimuvat protsessi, on Normet sõnavabaduse, mõttevabaduse ja solvumise teemal põhjalikult mõtisklenud ja arvab, et konflikid nende “linnriikide” vahel on vältimatud. "Ma ei välista stsenaariumit, et kui Louis C.K. tagasi tuuritama läheb ja saalis on 1000 inimest, siis 10 on ostnud pileti spetsiaalselt selleks, et tema etteastet segada. Ehk siis et keerata tuksi ka ülejäänud 990 inimese õhtu."

"Ärapanija" iganädalaseks?

Mart peab lugu ka kõigi nende televaatajate arvamusest, kellele "Ärapanija” asemel meeldisid hoopis eile ERRi eetris näidatud vanad "Tujurikkuja" episoodid. "Ma usun, et lähima 50 aasta jooksul tuleb "Tujurikkuja" mingis formaadis tagasi. Aga seni tuleb tunnustada ja austada meeskonna otsust saade kinni panna, et mitte kukkuda kordustesse ja mugavustsooni. Lahkumine tipus - see on väärikuse tipp,” kinnitab ta, lisades juurde, et ka "Ärapanija" oli mitu aastat eetrist kadunud enne seda, kui kolm aastat tagasi vana-aasta õhtul ETV kanalile jõudis. “See on nagu kord aastas toimuv sünnipäev - kes toob karutulisalati, kes joogid, kes valib muusika, kes tegeleb naabrite rahustamisega. Mul on hea meel, et vaatajatele meeldib sel sünnipäeval käia."

Mardi sõnul töötaks "Ärapanija" kõige paremini, kui see oleks iganädalane formaat - korra aastas eetris olles ei saavuta saade lihtsalt vajalikku aktuaalsust, kuna kõike ei jõua kitsasse ajaraami suruda. “Kuidas iganes kommenteerida märtsis toimunud sündmust, on vaataja vastuvõtlikkus hoopis lahjem. Kui miskit toimus üleeile, siis on kogu ühiskond ja ka tegijad rohkem elektrit täis. Aga seda, kas "Ärapanija" tuleb tagasi, seda pead küll ETVst küsima,” sõnab ta. “Ärapanija” terve aasta kokkuvõte olevat keeruline protsess, mida tehakse mitmes etapis ja pole midagi parata, kui võib-olla mõni äärmiselt oluline sündmus Juurt ja Oja lihtsalt ei inspireeri. “Nemad on siiski loojad ja tegijad, seetõttu sõltub palju sellest, kas nende mõte hakkab liikuma mingil teemal või mitte.”