Sadakond aastat tagasi aga paiknes just seal, kus praegu ripuvad kallid maalid, Tallinna üks esimesi muusikatööstusi –  August Kristali viiulivabrik.

Mart Sander räägib Publikule, et tema lapsepõlv möödus just selle maja hoovis mängides, sest saatuse tahtel oli tema sünnikodu vaevu paari-kolme meetri kaugusel – Sakala tänava majas number 16.

Lapsepõlv tondilossi lähistel

„Endine Kristali vabrik oli väga veidra ja natuke õudse välimusega,“ meenutab galerii omanik oma lapsepõlve. „See oli väga väike maja, aga ehitatud nagu gooti katedraal – puupitsist kaared, tornikesed ja karniisid. See oli tõeline tondiloss ja rajooni lapsed ei kippunud eriti selle lähedale. Õõva lisas ka see, et maja seinte all oli näha veelgi vanema, ilmselt keskaegse maja varemeid – trepp ja osa ahjust."

Räägiti, et seal oli olnud hirmus tulekahju, ja varemeile ehitatigi 1880-tel aastatel Kristali maja. "See lammutati omakorda Olümpiaregati eel, sest mingit Moskva bossi sõidutati limusiiniga läbi Sakala tänava ja Lenini puiestee ja linnaisadele tundus, et vanaaegne maja häirib kõrge külalise ilumeelt.“

Nüüd aga näib, et muistsete aegade hingus kandub üle ka tänapäeva. Paljudele galeriis kunsti nautivatele külastajatele on tundunud, et ruumis hõljub midagi seletamatut ja rahutukstegevat.

"Mis see oli?"

„Mitmed inimesed on korraga muutunud väga valvsaks ja küsinud, mis see oli,“ räägib Mart Sander. „Ma ütlen neile, et meil kummitab, aga lisan ka juurde, et tegu ei ole mitte poltergeisti ega kättemaksu januneva vaimolendiga. Pigem on see paiga kineetiline mälu.“

Küsimuse peale, mis külalised rahutuks muudab, vastab peremees: „Juba esimest näitust üles pannes tundsin midagi väga kummalist. Kas teate seda vaevukuuldavat heli, mis tekib siis, kui pillikeelt aina rohkem pingule keerata? Seda ei ole praktiliselt kuulda, aga see teeb inimese väga valvsaks, sest alateadvus ütleb meile et kohe võib pillikeel katkeda ja see mõjub alati väga ohtlikult. Just sellist heli võib meie ruumis vahest tajuda.“

Sensitiiv käis külas

Galeriid külastas ja asja uuris ka üks Eesti tuntud sensitiividest, kelle sõnutsi on tegu pigem paiga „mälu“ kui millegi üleloomulikuga.

„Siin ju valmistati üle poole sajandi pille. On loomulik, et kogu see aura on paika salvestunud,“ kommenteerib Sander asjatundja hinnangut. „Kui ma tõin korraga samasse paika hulgaliselt samast ajastust pärit kunsti, siis ma arvan et toimus teatud võimendumine: 19. sajandi kunst tõi esile maja mineviku, ja koha atmosfäär omakorda pani kunstiteosed erakordselt elama.“

Sander ütleb, et külastada saab "Galeriid" praegu kolmapäevast pühapäevani, ajavahemikus 12 kuni 18. "Kummitusliku atmosfääri nautimiseks on muidugi parim õhtuhämariku eelne aeg. Vastavalt külastajate erisoovile võime isegi süüdata küünlad!“ muigab Sander.