«Ole tubli, mu hiireke!» nurrus Veronika esimesel kohtumisel džuudomeister Martin Padarile. Kahe aasta eest tutvunud paar pidas oktoobri alguses maha vägeva pulmapeo.
Martini (30) ja Veronika (31) viis kokku judoka treener Aavo Põhjala, ning sugugi mitte Eestis, vaid kaugel Brasiilias. Ülemöödunud laupäeval laulatati noored Kaarli kirikus, pulmapidu mürtsus varajaste hommikutundideni Vihula mõisas. Külalisi oli kutsutud vägevalt, lausa kaheksakümmend viis! Tantsuks mängis ansambel Mahe ja peol hoidis vungi sees pulmaisa Vahur Jürise.
Veronika neiupõlvenimi Pavlova lasti pärast traditsioonilist tervitusnapsu mõisa juures saluudiga õhku. Nüüd kannab AS GNT Eesti jaemüügi projekti- ja tootejuhi ametit pidav Veronika oma värske abikaasa perekonnanime.
Kuidas te tutvusite - oli see juhuslik kohtumine toidupoe järjekorras või saatuslik trehvamine ühiste sõprade korraldatud üritusel?
Veronika: Tutvusime üle-eelmisel aastal Brasiilias, kus Martinil olid võistlused ja minul tööreis. Seal sattusin võistlust vaatama.
Öeldakse, et otsustajaks, saab suhtest asja või mitte, on naine. Kuid kumb teist näitas üles enam initsiatiivi tutvumisel?
Martin: Huvi oli kindlasti mõlemapoolne, telefoninumbri küsisin mina, kuid initsiatiivi meie suhte alguse faasis näitas rohkem üles Veronika.
Meenuvad teile esimesed sõnad, mis vahetasite?
V: Treener Aavo Põhjala tutvustas meid, kui Martin tegi eelolevaks võistluseks soojendussaalis sooja. Ütlesin talle: «Ole tubli, mu hiireke!»
Oli teil teineteisest ka juba varem pisut aimu? Arvestades seda, et Martin on aastaid figureerinud judos ja Veronika astus üles tõsielusarjas «Mantlipärija».
M: Mina Veronikat varem ei teadnud, kuid tutvumiskuul nägin teda «Mantlipärijas». Ta on öelnud, et oli mu nime varem kuulnud ja teadis kaudselt.
Võib teie teineteiseleidmist pidada armumiseks esimesest silmapilgust või kui mitte, siis millal saabus äratundmine, et just tema on see õige?
M: Kindel äratundmine saabus 2008. aasta suvel, kui olime üle poole aasta tuttavad olnud, hiljem on see tunne veelgi süvenenud.
#end#
Mis võlus teineteises tutvumise ajal, esimestel kuudel, mis nüüd?
M: Algul vaatasin lihtsalt, et eksootiliselt kaunis naine, temperamentne ja intelligentne. Nüüd on seda meeldivat aga palju - Veronika on väga iseseisev, kiire tegutseja, palju teeb, palju jõuab ning selle kõige juures väga naiselik ja graatsiline! See kõik mulle meeldibki.
V: Martin on hea südamega, siiras ja armas inimene. Hindan väga seda, et temas on olemas huumorimeel. Martiniga on huvitav erinevatel teemadel rääkida. Me võime olla koos tundide kaupa väljas, kodus, reisil ja me ei väsi üksteisest ära.
Milline peab olema õige mees, milline õige naine?
M: Hiljuti üks meie hea sõber tsiteeris üht tuntud vene esoteerikut, kes on öelnud, et naine oma armastusega vormib õige mehe... Eks see ole selline vastastikune asi!
Kuidas on mõjutanud õige partneri, Veronika leidmine su sportlikke tulemusi? Kas võidu hollandlase Grim Vuijtersi üle Thbilisis ja raskekaalu meistri tiitli võiks pisut ka tema nimele kirjutada?
M: Veronikast on saanud väga suur judofänn ning tema tugi on mind kindlasti aidanud ka võistlustel.
Kuivõrd on sulle, Martin, tugi koduses elus oluline sportlike saavutuste või töise karjääri juures?
M: Kindlasti on see suhe otseselt mõjutanud mind mu sporditegevuses - rahu, tugi ja stabiilsus eraelus aitab ju paremini fokuseeruda ka oma valitud alal.
Veronika, kuidas iseloomustaksid Martini huumorimeelt ja kuivõrd oled kursis tema omaaegse doktor Liivi rolliga Ivar Vigla meelelahutussarjas «Wremja»?
V: Martini muhe huumorimeel naerutab mind tihti, igav temaga juba ei ole. Eriti märkimisväärne on tema parodeerimisoskus. Seega võiks öelda, et omal ajal see doktor Liivi roll ei ole jäänudki nii väga meelde, pigem hoopis see, kuidas ta Siim Kallast järele tegi.
Olete te juba sisse seadnud mingisugused ühised traditsioonid lisaks eelseisvatele pulma-aastapäevade tähistamisele?
M: Erilisi traditsioone me sisse seadnud pole. Oleme üsna spontaansed, aga igapäevaelus on ikka toiminguid, mis korduvad, kas või kino- või teatrikülastus.
