Meelis Pai hakkas pärast koomast väljumist nutma: tahtsin öelda kõigile, kuidas ma neid armastan!
Täna jutustas Kanal 2 saates "Avameelselt" oma kohtumisest teispoolsusega Nukuteatri direktor Meelis Pai, kes ebaõnnestunud soolteoperatsiooni tõttu langes lausa 21-päevasesse koomasse, kust omaksed teda pikisilmi tagasi ootasid ja vahendeid valimata ning haiglakeeldudest hoolimata ta kõrval püüdsid olla.
"21 päeva olin ära ja kui ärkasin, vaatasin kalendrit ega suutnud uskuda," meenutab Pai oma esimest hämmingut. Tundmused, mis teda "äraoleku" ajal valdasid, on siiani värskelt meeles. "Alguses tundus, nagu oleks riie kõigel peal, punane ja pruun värv domineerisid. Siis aga valu kadus ja sattusin maailma, kus oli imeilus roheline saar, koht mere ääres, kus oli mõnus karge õhk ja vaikus, täielik vaikus," kirjeldab ta paradiisilaadset ümbrust.
Südamlikus intervjuus tunnistab teatrijuht, et sellesse imelisse paika minek oli ebamugav, aga seal olemine tohutult mugav: "Kõik oli paigas ja selline kerge tunne, et tahtsin lennata." Tagasi teadvuse juurde pöördumine oli aga hoopis omalaadne kogemus, millel lausa reaalse maailma mõõtmed nagu trepid ja uksed. "Avasin järjestikku neid uksi ja kui ühe ukse taga polnud midagi, siis läksin teise juurde, kuni viimaks oli ühe ukse taga naise nägu ja see tõmbaski mind välja. Kindlalt kohe!" läheb ta emotsionaalseks.
Meelis Pai hakkas enda sõnul kõige esimese asjana pärast teadvusele tulekut nutma. "Tahtsin öelda kõigile, kuidas ma neid armastan, sest sellel hetkel pole tõesti mitte mingeid muid väärtusi!" kinnitab mees niiskeil silmil. "Kirsti (Meelis Pai abikaasa Kirsti Pai toim.) hoidis mul käest kinni ja korrutas toolil, et kõik on hästi, kõik on hästi...," kirjeldab ta veel.
Pai tunnistab, et läbielatud kogemus on pannud teda nii ellu kui surma teistmoodi suhtuma ning viimast lausa veidi vähem kartma. Mees tundis pärast ärkamist vajadust ka anda arstile teada, mida ta äraoldud aja jooksul tundis ja nägi. "Ilmselt olin ma rohtude mõju all, mis see muu olla saab," muigab ta tagasihoidlikult, ent kinnitab, et spirituaalsetesse asjadesse on ta alati uskunud ja usub nüüd veelgi sügavamalt.
