"Helmi Puuri päikest täis kunst on endasse sulatanud erakordse ande ja romantilise balleti ebamaise ilu." - Galina Ulanova, Moskva 1966

Ebamaiselt kaunis peatükk Eesti balleti ajaloos on lõppenud. Öö varjus lendas teisele poole pilvepiiri unustamatu Luik, Estonia legendaarne priimabaleriin Helmi Puur. Lummavalt siiras ja südamlik Helmi Puur oli erakordse andega kunstnik. Publiku poolt jumaldatud ja armastatud, tõi ta balletikunstile arvukalt uusi sõpru.

Lõpetanud 1953. aastal Leningradi A. Vaganova nimelise balletikooli, sündis köitva isikupära, hingestatud väljendusrikkuse ja laitmatu tantsutehnikaga interpreet. Klassikalise tantsu väljapaistva meistrina lõi ta lisaks Odette-Ottilie kaksikrollile „Luikede järves“ terve rea unustamatuid lavarolle ballettides „Ebapeig“ (Beatrice Rasponi), „Tiina“, „Bahtšisarai purskkaev“ (Maria), „Esmeralda“, „Chopiniana“ (Sülfiid), „Straussiana“ (Armastatu), „Giselle“, „Romeo ja Julia“ (Julia) ning esitas kontserdiprogrammis kaunilt ja stiilselt Saint-Saëns’i „Luike“.

Draamanäitleja veenvusega esitas Helmi Puur romantilistes ballettides erinevaid tundevarjundeid, allutades viimse kui žesti sügavuti läbitunnetatud tervikule, meisterlikult tabas ta muusika peenemaid nüansse ja kõlavärve ning muutis tantsu orgaaniliseks jutustuseks, mis näis ainuvõimaliku suhtlemis- ja väljendusvahendina. Iga tema esinemine nii kodulaval kui ka Moskvas, Leningradis, Riias, Indias jm kujunes kordumatuks suursündmuseks. Helmi Puuri looming kuulub eesti teatrikunsti kõige säravamate lehekülgede hulka. Alates 1966. aastast juhendas ta peenetundelise ballettmeistri-repetiitorina noorema põlvkonna baleriine.

Lohutamatus leinas langetavad pea Helmi Puuri sõbrad ja kolleegid teatris, mitu põlvkonda õpilasi ning soojast ja säravast kunstnikuisiksusest lummatud publik.