«Ma ei soetanud Mercedest staatuse tõstmiseks,» ütleb ujuja INDREK SEI. Talle on sõiduvahendi puhul oluline eelkõige turvalisus.

«Auto pole mu elu eesmärk, aga kuna liigun palju ringi, siis peab sõiduk tahes-tahtmata olema käepärane ja funktsionaalne,» sõnab Indrek (31), kes lisaks ujumisele ajab asju firmas SportCat, mille üks omanikest ta on.

Žiguliga vastu seina

Esimese auto, Datsun 100 ostis Indrek 1990. aastal 3500 Soome marga eest. «Datsun oli igavane vinge püss, tegin sellega nii mõnelegi kiirelt ära,» räägib Indrek. Seitse aastat vana sõiduk kippus aga lagunema ja nii müüs ta selle aasta pärast ostmist maha.

Ujuja järgmine sõiduriist, Žiguli 05 pidas rõõmsalt vastu, kuni Indreku grupivend sellega vastu seina põrutas. Auto remonditi ära, kuid endist elulooma temast enam ei saanud. Nii müüdi ka see maha.

Sportlase autopargi kolmas sõiduk oli 2200 dollarit maksnud 1985. aasta luukpäraga Ford Sierra. «Sierra oli päris vahva pill ja teenis mind truult umbes kaks aastat. See oli tegelikult lõpp normaalne auto — väga hea kiirendusega,» kiidab Indrek.

Mees tunnistab, et on olnud aegu, mil ta mõnuga gaasipedaali vajutas, seetõttu tekkisid ka sekeldused politseiga. Nüüd on Sei aga maha rahunenud ja eelistab rahulikult liigelda. «Kuna ma olen sportlane, siis ei saa ma endale vigastusi lubada ja üritan nende tekkimise võimalust miinimumini viia. Eriti praegu, kui on alanud mu viimane hooaeg tippspordis ja ees ootavad Ateena olümpiamängud,» põhjendab Indrek.

Hindab ruumi ja turvalisust

Tänu sportlikele saavutustele sai Indrek Sei 1995. aastal sponsoritelt oma käsutusse tuttuue kihvtilt tuunitud Ford Escorti. Kui leping Fordiga lõppes, soetas ta BMW 530, mis olevat olnud päris kange riistapuu. Seejärel BMW-pikapit ja -sedaani pidanud ujuja on tänaseks mersuomanike ridadesse jõudnud.

«Mercedese puhul on täidetud kõik kriteeriumid, mis on mulle auto juures olulised,» lausub Indrek. Kuna ta liigub sageli koos perega, on tema jaoks esikohal turvalisus, järgneb auto mahutavus. Ega välimuski pole teisejärguline.

Ujuja arvates on tema ligi 600 000 krooni maksev E-klassi Mercedes-Benz 270 CDI praegustest automudelitest kõige ilusam. Suureks plussiks on ökonoomsus, hiljuti Riias käies kulus tal keskmiselt 6,6 liitrit kütust 100 kilomeetrile.

Mercedes on Indreku esimene automaatkäigukastiga auto ning ta pole pidanud pettuma. Sõidumõnu vahe manuaalkastiga võrreldes olevat ilmselge.

Auto andestab vigu

Mercedest peetakse staatuse sümboliks. Indrek tunnistab, et mõni asi on tänu prestiizhikale sõidukile tõesti lihtsam.

«Punktist A punkti B saab sõita ükskõik millega. Kuid elustandardid määravad siin elus palju: kellega suhtled ja kelle juurde sind kutsutakse. Kui läheksin näiteks Shkodaga külla kuhugi, kus maja ees seisavad ainult luksusautod, siis vaadataks mind küll väga imelikult ja väga paljud sidemed ning osa tutvusringkonda paraku hajuks. Nii et ma lihtsalt ei või sõita ükskõik mis autoga,» on Indrek öelnud.

Samas kinnitab Indrek, et tema küll ei soetanud Mercedest, mille hindagi ta peast öelda ei oska, staatuse tõstmiseks. Valiku printsiibiks oli vajadus suurema, mugavama ja turvalisema auto järgi. See sai võimalikuks tänu sponsorluskoostööle Mercedeseid müüva Silberautoga. Pealegi on mitmed Indreku tippsportlastest sõbrad, näiteks Erki Nool, Mart Poom, Jaak Mae ja Andrus Veerpalu valinud endale sõiduriistaks Mercedese.

«Ma pole kuigi osav sõidumees, seetõttu sõidan ettevaatlikult. Uutel autodel on mitmeid tehnilisi lahendusi, mis muudavad liiklemise ohutumaks. Näiteks ABS/pidurid ja veojõukontroll. Need annavad meie uskumatutel teedel päris palju sõiduvigu andeks, seda eriti talvel,» sõnab Indrek.

Indreku arvates kingib iga peremees oma sõidukile ise hinge. Kui autot ei võeta kolhoosivarana, vaid seda hoitakse ja hooldatakse, siis vastab neljarattaline sõber samaga. «Kui on vilets peremees, siis on vilets ka auto. Ja pole vahet, kas see on Mercedes või Datsun,» lausub Indrek.