Eesti rikkaimaks inimeseks peetaval Tallinki bossil ENN PANDIL on vara hinnanguliselt 921 miljoni krooni väärtuses. Kuidas tema rikkus sündis?
Juba homme plahvatab Rootsis uudis, et Victoria Ingrid Alice Desiree (26), Rootsi kroonprintsess ja Västergötlandi hertsoginna kihlub lihtsast soost, kuid eduka ja tubli eesti mehega. Tema väljavalitu on laevandusärimees Enn Pant. Noorte vahel puhkes piiritu armastus ühisel lõunasöögil Pandile kuuluva reisilaeva Victoria I pardal.
See on aprillinali. Kuid arvestades äsja Stockholmi-Tallinna liinile ujunud Tallinki uue luksuslaeva Stockholmis peetud sisseõnnistamispeo mastaape, mõjuks see nali igati usutavalt.
Pandi paraad Stockholmis
Kui tavaline eesti mees ostab sõiduauto, siis poissmees Enn Pant ostis endale 192meetrise nelja üüratu diiselmootoriga laeva. Kui tavalise mehe autoliising on kolme aasta peale, siis Pandi laevaliising on vähemalt 15 aastat.
Veelgi enam, Pant ajas oma valge laeva Stockholmi südalinna ja randus otse kuningalossi kõrval. Võttis siis pardal vastu Rootsi kroonprintsessi Victoria, pakkudes talle oma kätt, südant ja igavest truudust ning tehes talle lõuna välja.
Kui te tahate võita kellegi armastust, siis jätke meelde printsessile pakutud menüü: maa-artišoki cappuccino glasuuritud kastanite ja trühvliga, tilliõisikuga täidetud merikeel, trühvli-juurviljapuljong kevadiste aedviljadega, sidrunimaitseline kartulipüree ning trühvel ą la Tallink.
Lisaks sai 15 000 linlast tasuta saiakesi ja sooja kohvi. Külmad, reserveeritud rootslased osutusid samasugusteks inimesteks nagu kõik teised. Ahnelt haarasid nad küpsiseid, kilekotte reklaambrošüüridega ning seisid laevalepääsemiseks paarisajameetrises järjekorras. Meeleolu lõi kuninglik politseiorkester. See oli eestlaste suurpäev Stockholmis.
Pururikas võlgnik
Pant ja Tallink Grupp on teinud kõik, et kroonprintsessile ja Rootsi turule meeldida. Stockholmi õukonnale teeb aga veidi muret Pandi ja eriti tema firma rahaline seis.
Äripäev arvutas hoolega ja sai tulemuseks, et Eesti suurima võlakoormusega mees Enn Pant on ka ühtlasi Eesti kõige rikkam inimene. See on kahtlemata paradoksaalne majandusteaduslik tulemus.
Pant teatab, et Äripäeva arvutuste põhjal valmis hoopis edetabel neist, keda me vihkame. Seega tunneb Pant end vihatud inimesena, põdedes eduka eestlase tüüpkompleksi. Ta usub, et kõik tahavad temalt firmat ja rahakotti üle lüüa.
Võimekas, asjalik, riskialdis — nii defineerib riigikogu rahanduskomisjoni esimees, Tallink Grupi nõukogu liige Andres Lipstok Enn Pandi valemi. Täpsemalt on raske öelda. Lisaks on Pandil võime väga suurelt mõelda.
Pandi rikkuse allikad
Enn Pandile kuuluvat vara hinnatakse kokku 921 miljonile kroonile. Minu üle kuuekümnesed vanemad küsisid, kuidas see kõik võimalik on. Oli kõrge riigiametnik, järsku sai ka kõige rikkamaks meheks Eestis? Selleks, et täpsemalt vastata, pidin kaasa tegema Victoria I esimese merereisi Stockholmi ja tagasi. Sest Tallink Grupi juhid ei vasta küsimustele telefoni teel. Kui nendega ühes lauas kohvi juua, saab ka mõne vastuse.
Peame minema tagasi 1990. aastate keskpaika. Helsingi–Tallinna laevaliinil opereerinud Hansatee-nimeline firma oli pankrotis. Enn Pant jättis rahandusministeeriumi ja läks asja päästma.
Tol hetkel oli firma omakapital 120 miljoni krooniga miinuses. Uudised olid kohutavad. Järgnes management buy out ehk «juhtkond ostab välja»-lahendus. Kõige julgemalt panid oma raha alla kolm meest: meie loo kangelane, Tallink Grupi peadirektor Kalev Järvelill ja soomlane Keijo Mehtonen.
Kuid kaasa lõid ka rahvusvahelised fondid. Kui Hansatee rahaasjad olid kuidagi kokku lapitud, ilmusid müüki firma aktsiad. Hinnad hüplesid 13–19 krooni vahel. Ostjateks olid peamiselt Soomes tegutsevad rahvusvahelised fondid, mille mäned?erid oskasid riski hinnata ja võimalusi näha. Pant ja Co pääsesid aktsiatele ligi tõenäoliselt veelgi odavamalt. Oli ju hetk, kui nende aktsiate hinna taga seisis miinusmärk.
2003. aasta sügisel tehti täiendav emissioon ehk aktsiakapitali laiendus. Aktsiad läksid müüki juba hinnaga 82 krooni. Pant ja Co võttis välja mitmekordse võidu, jättes endale siiski kontrollpaki.
Partnerite arvamus
Mida arvavad Pandist tema kaasvõitlejad? Tallink Finland OY direktor ja grupi juhatuse liige Keijo Mehtonen räägib: «Pant on kindel, tugev ja nõudlik inimene. Tutvusin temaga ajal, kui ta töötas Eesti Merelaevanduse nõukogus. Loomulikult oleme vaielnud ja tapelnud, kuid see on normaalne. Erimeelsused käivad asja juurde, kuid me ei ole kunagi pidanud võimuvõitlust, et just minu või tema idee peaks läbi minema.»
Mehtonen peab Panti isepäiseks visionäärik, edukaks finantsistiks ning väga kiiresti arenenud ärimeheks. «Ta on väga andekas, sündinud õigele alale, kuid väga hästi võiks tal minna ka pangajuhina.» Mõned Soome vaatlejad peavad just Mehtoneni Tallinki edu aluseks. Kes on boss? «Enn Pant on boss,» vastab Mehtonen.
Tallinki nõukogu liige, pikalt Rootsi panganduse kõrgetel kohtadel töötanud ja väga täpselt mõtlev Madis Üürike: «Kui Enn Pant oma meeskonnaga tuli, oli firma pankrotis. Seitse aastat hiljem oli majandusaasta kasum 381 miljonit krooni. Uskumatult hästi on läinud. Kusjuures korduvalt on ennustatud grupi pankrotti. Eesti ajakirjandus tõstab võlakoormuse-probleemi, unustades ära, et võlgade taga toimivad varad.»
Üürike usub, et tulevik on edukas, kuid «midagi ei kasva taevasse, võib tulla mingi tagasilöök, aga see on lühiajaline».
Tema sõnul on Enn Pant tugev juht, kes töötab väga palju meeskonnaga. «Kui ta 1992. aastal rahandusministeeriumisse tuli, toetus ta ka seal meeskonnale,» teab Üürike. Tol hetkel oli ta ise minister ja pakkus kantslerikohta just Enn Pandile.
Tallink Sverige AB direktor Väino Konga selgitab: «Enn Pant on tubli mees. Olen üle 60 aasta vana ja ma ei oleks sellesse firmasse tööle tulnud, kui ma poleks Pandi meeskonda uskunud.»
Pandi rahakoti tulevik
Tallink Grupi finantsdirektor Andres Hunt: «Täna on meie päev, aga see on vaid protsessi algus. Suur töö on ees. Raha tuleb tagasi teenida.»
Keijo Mehtonen on kindel, et edu alus oli ja on oma laevade ost. «Me oleme laevadesse palju investeerinud ja see on asi, mis ei devalveeru. Neil on alati väärtus. Dokist välja sõites tõusis kohe ka Victoria hind.»
Teise põhjusena nimetab ta asjaolu, et inimesed reisivad järjest rohkem. «Järgmise kümne aastaga lisandub Skandinaavias tohutu hulk pensionäre, kellel on palju vaba aega. Isegi mind lastakse puhkusele,» naljatleb Mehtonen. Nii on Tallinkil plaanis osta lisaks Romantikale ja Victoria I-le ka kolmas uus laev. See sõltub 1. aprillil avatava Peterburi liini arengutest.
Peale selle tahab Tallink Grupp teada, kas nad saavad seoses tax-free-kaubanduse kadumisega Tallinn–Helsingi liinil ka dotatsiooni. «Poliitikud on meile seda lubanud,» ütleb Tallink Grupi peadirektor Kalev Järvelill. «Aga me ei saa lubadusi eelarvesse kirjutada.»
