Mees, kes oskas pinget kruvida! Viis üllatavat fakti Alfred Hitchcocki kohta

 (2)
Mees, kes oskas pinget kruvida! Viis üllatavat fakti Alfred Hitchcocki kohta
Foto: Scanpix

Alfred Hitchcock sündis Inglismaal Leytonstone’is 1899. aastal. Tänavu oleks ta saanud 120-aastaseks. Andekas režissöör pühendas enda elust 40 aastat filmidele, millel on oma kindel koht nii popkultuuris kui ka filmiajaloos.

Hitchcocki filmide temaatika on valdavalt sünge. Mees teadis, kuidas kerida pinget ja kuidas lõpetada lugu oskusliku puändiga. Sageli teatakse Hitchcocki filme nagu "Psühho" või "Linnud", aga mehe enda kohta paljud suurt midagi pajatada ei oska.

Millised on aga viis põnevat, ent üllatavat fakti Alfred Hitchcockist?

Tal oli väga keeruline suhe toiduga. Suurema osa oma elust oli Alfred ülekaaluline. Lapsena oli tal kombeks sageli valimatult süüa ja seda suurtes kogustes. Kuna Alfred kasvas üles karmide reeglitega katoliiklus kodus, otsis ta enda sõnul toidust lohutust.

Ta tundis juba noorena, et teda välditakse. Ülesöömisega tekitas ta enda ja maailma vahele paksu rasvakihi, mis teda väidetavalt kaitses. Vähemasti nii väitis mees ühes intervjuud. Samas kaasnes suure kehakaaluga aga enesehaletsus, mistõttu proovis ta sageli ka äärmuslikke dieete.

Hitchcocki biograafia põhjal nägi suure mehe tüüpiline õhtusöök välja järgmine: kanapraad, tükk sinki, paar juurvilja, leib, pudel veini, salat, magustoit ja viimase kõrvale klaas brändit.

Kord aga rääkis Alfred ühes intervjuus, et tal on suur hirm kanamunade ees. "Ma kardan mune. Need valged ümarad asjad, millel pole ühtegi auku. Oled näinud kunagi midagi vastikumat kui munakollane puruneb ja kollane plöga lendab igale poole?" võttis režissöör asja kokku.

Toidul on oma kindel koht ka filmides, mille režissööriks Hitchcock on olnud. Näiteks Ingrid Bergman ja Cary Grant mängivad filmis "Notorious", kus on stseen, milles Bergmani kehastatud tegelane küpsetab Granti tegelasele kanapraadi. Filmis "Rear Window" toob aga Grace Kelly meestegelasele homaari.

Alfred Hitchcockil oli suur hirm politsei ees. Tõenäoliselt tuleneb see lapsepõlvest. Kui 6-aastane Alfred oli saanud pisikese pättusega hakkama, saatis ta isa poisi kohalikku politseijaoskonda.

Alfredil oli kaasas märkmepaber ja kui kohalik konstaabel seda luges, pistis ta noore poisi mõneks minutiks trellide taha ja sõnas: "Nii teeme me pahade väikeste marakrattidega."

See vahejuhtum tekitas Alfredile aga eluks ajaks suure hirmu kõiksuguste ametivõimude ees. Kui Alfredilt küsiti, mida ta sooviks, et graveeritaks tema hauakivile, siis ta ütles sama lause, mille ütles talle politseinik, kui ta oli väike poiss. Kui mees suri, siis ta hoopis tuhastati ja mingit hauakivi pole.

Alfredile meeldisid sadistlikud, kuid praktilised naljad. Väljaande Telegraph sõnul võisid Alfredi naljad olla täiesti süütud, kuid vahel tegi ta ka täiesti sadistlikke ja häbistavaid nalju.

Näiteks meeldis vahel Alfredile ka teiste kulul nalja teha. Ta leppis kellegagi kokku, et minnakse koos lifti. Liftis hakkas režissöör kaasosalisele rääkima mingit ülipõnevat lugu. Alfred jutustas aga piisavalt kõvasti, et lugu kuuleksid ka teised liftis olijad. Ta ajastas loo jutustamise aga nii, et enne lõpu rääkimist astus ta kaasosalisega liftist välja ja inimesed ei saanudki teada, millega põnev lugu lõppes. See tekitas aga paljudele meelehärmi.

Tavaliselt viskas Alfred nalja nende üle, kes olid tema arust liialt võltsid või liiga enesekesksed. Näiteks võis mees kutsuda endale inimesed külla ja pakkuda neile toitu täiesti tavapäratus järjekorras. Ta võis ka kokkamisel kasutada toiduvärvi, mis muutis toidu välimust sootuks.

Ükskord tellis ta Sir Gerald Du Maurieri riietusruumi 400 suitsutatud heeringat ja hobuse. Miks? Ikka seetõttu, et tal oli puhas uudishimu, mida Sir Gerald saadetisega peale hakkab.

Kord rääkis näitlejanna Elsie Randolph Alfredile, et tal on suur hirm tule ees. Alfred mõtles ka seekord vimka välja ja korraldas asja nii, et Elsie jäi telefoniputkasse kinni ja sinna pumbati võlts-tossu. Loomulikult oli naine suures paanikas.

Foto: Scanpix

Walt Disneyl õnnestus üks Alfredi projekt maha suruda. Väidetavalt hakkasid 1960. aastal Hitchcock ja Ernest Lehman tegelema uue filmi projektiga. Plaaniti vändata film, mis oleks kandnud nime "The Blind Man". Lugu oleks rääkinud pimedast klaverimängijast, kes saab oma nägemise tagasi, kui talle siirdatakse mõrvatud inimeselt saadud silm.

Hitchcock kujutas ette, et peategelast võiks kehastada Jimmy Stewart ja filmivõtted võiksid leida aset Disneylandis. Walt Disney arust oli "Psühho" aga nõme ja ebaõnnestunud film. Seetõttu keelas ta Hitchcockil Disneylandi kasutamise ja ühtlasi tõmbas seeläbi kogu projektile vee peale.

Hitchcock maksis Disneyle aga omamoodi kätte, palgatese Ub Iwerksi tegema filmile "Linnud" eriefekte. Nimelt oli Iwerks Mikihiire kaaslooja.

Alfred Hitchcock keeldus kohtumast Steven Spielbergiga. Bruce Dern kirjutas oma autobiograafias, et proovis omavahel teha tuttavaks Spielbergi ja Hitchcocki, kuid tulutult, sest viimane keeldus. Derni sõnul oli Hitchcock Spielbergi iidol. Alfred keeldus aga seetõttu, et talle ei meeldinud film "Lõuad".