Ärimees ja mereväeohvitser TOOMAS PEEK ostis 2,5 miljoni krooni eest spartaliku kiirkaatri Breta, et oleks hea Soome väikesaarel asuvas suvekodus käia. Vahel seilab ta sinna ka isiklikul purjejahil.
Toomas (55) on huvitav inimene. Tavaliselt on eestlased kas rehepapi moodi susserdajad või lihtsalt popsid, kuid Peek on sirgeseljaline mees, kes esindab kadunud väärtusi, mis on omased pigem Briti ohvitserile või Austria ratsaväelasele.
Kolmkümmend kuus aastat purjetanud vanemleitnant Peek on kaitseliidu meredivisjoni pealik. Meri on tema suur armastus ja kustumatu kirg. Kui enamus inimesi lööb suvilasse minekuks autole hääled sisse, siis Toomas sõidab Piritale, annab seal otsad lahti ja põrutab oma kaatri või purjekaga üle Soome lahe kenal kaljusaarel olevasse suvemajja.
«Mul võtab suvekoju minek 27sõlmelise kiirusega aega umbes tund ja nelikümmend viis minutit,» kiidab Peek.
#end#
Isiklik laevastik Varem ületas Toomas Soome lahte purjekaga, kuid hakkas siis kiiremaid võimalusi otsima. Ta soetas möödunud aastal 2,5 miljoni krooni eest nelja magamiskohaga kiirkaatri Askeladden Commuter 805, mis arendab kiirust 39 sõlmeni ning kannatab neljameetrist lainet ja 18 meetrit sekundis puhuvat tuult.
Kogu võimsust ei ole Peek kaatrist välja pigistanud. Ta laseb avamerel kiirusega 27–32 sõlme tunnis (60 km/h), sest siis jõuab veel ümbrust jälgida.
«Marsruut peab olema visuaalselt pähe õpitud, sest ega nii kiirelt sõites ei ole aega plotterit ja kaarti jälgida,» teab mereväeohvitser.
Tavaliselt ostavad kaatrimehed purjeka, kuid Peek tegi vastupidi.
«Paljude ametite kandmine võtab nii palju aega ära, et purjetamiseks napib tunde. Kuid aega tuleb leida, sest muidu hakkad merd kartma. Psühholoogiline suhestumine looduse, mere, laeva ja kapteniametiga on tähtis. Igal suvel tuleb merd sõita,» räägib Toomas.
Meri olevat viimasel ajal karvasemaks ja rahutumaks muutunud. Varem oli suviti vahel nädalate viisi tuulevaikset aega. Nüüd puhub üle päeva 12–14 meetrit sekundis. Päevi, mil meri on peegelsile, saab ühe käe sõrmedel üles lugeda.
«Merel peab ettevaatlikult toimetama. Sinasõprust pidada ei saa,» ütleb Toomas.
Teine iludus, mis Peegi suvemaja kai ääres õõtsub, on 4,5 miljonit krooni maksnud Dehler-39 tüüpi purjejaht Gretel. Selle ostis mees siis, kui ta juhtis firmat Tele 2. Atlandi ületamiseks tipptehnikaga varustatud alus on 39 jalga (1 m = 3,3 jalga) pikk, kaalub tühjalt 9 tonni ning selles on 6 magamiskohta. Jaht kõlbab nii võistlemiseks kui ka kruiisisõitudeks.
«Gretel sobiks küll ümber maailma sõitma, kuid siis pead mingi eesmärgi püstitama. Kas sõidad võidu ajaga, iseendaga või lähed lihtsalt olema. Kui sa poolteist aastat ära oled, siis äri- või militaarmaailma tagasitulekust unistada ei maksa. Sa võõrandud konkurentsist. Kui otsus teha, siis jäägitult, sest tagasi tulles ei ole tippjuhina enam midagi peale hakata,» räägib Toomas.
Maa peal tuleb iga päev heidelda ja ennast tõestada. Peab teenima ja siis saavutatud taset kaitsma. «Merel on relax olek, siin maa peal oled nagu lahinguväljal.»
Dividendimiljonär Peek jagab dividendimiljonäride edetabelis ülemöödunud aastal teenitud 20 miljoni krooniga 19.–21. kohta. Temaga ühe rea peal on äripartner Tõnis Palts ja eespool hulk väga tuntud rikkureid.
Toomas alustas kunagi koos kaksikvenna Kunoga Nokia telefonide maaletoomisega ja jõudis seejärel loomulikku rada pidi mobiilivõrgu rajamiseni. Loodud Q-GSM-le ei ennustatud suurt tulevikku. Üks üheksakümnendate aastate lõpu anekdoot kõlas nii: «Miks seisab grupp inimesi mobiiltelefonidega Tammsaare ausamba juures? Q-GSM kliendid kogunevad oma võrgu levialasse.»
Piisk tõtt selles jutus oli, sest mobiilivõrgu ülesehitamine nõudis tohutult raha ja seda sai vaid laenates ja partnereid kaasates. Hoolimata pessimistide kahtlustest müüdi võlgades Q-GSM edukalt, kuid veidi närvesöövalt maha rootslastele ehk kontsernile Tele 2. Tagantjärele võib Peek endale rusikaga rinnale lüüa ja öelda: riskisime ja võitsime.
Teenitud miljonid tõid kaasa kuulsa maksuvaidluse. Selle ooperi pooltoone on meedia korduvalt analüüsinud. Peek on põhimõttekindel mees ja ka maksuametiga vaidles ta põhimõtte pärast.
«Maksuamet ei võtnud ära ega maksnud ka mulle juurde. Ma võitlesin printsiibi eest. Ma ei maksnud maksuametile midagi ära, sest ülioluline on ka maksumaksja enda veenev käitumine. Igaks juhuks esimese nõude peale ära maksmine, et äkki saab tagasi, mulle ei sobinud. Mul on ohvitseri ilmavaade, kus mõistetel au ja väärikus on oma ja tingimusteta koht. Ma ei saa olla kahe näoga, et usun endasse ja oma õigusesse ning ei usu ka,» räägib Peek
Toomas ei ole mingi suli. Maksab ta ju dividende välja võttes kopsaka summa ka riigile maksudeks — 20 miljonilt kroonilt dividendidelt tuleb ära maksta 4,2 miljonit krooni. Kätte jääb 15,8 miljonit, mis on loomulikult soodsam kui endale kõvasti palka maksta.
Ostab Soomes maad Soomes on ka tavalise taluniku ja maaomaniku kohta ilus ingliskeelne nimetus — landlord. Eks see näitab sisemist väärikust. Ka Toomas on oma landlordi positsioone tugevdamas ning suvekodu juurde maad juurde ostmas.
Juunis lõpetas ta külalistemaja ehituse ja sügiseks tahab paadimaja valmis saada. Siis on olemas koht kuhu kaater jätta, Pirita jõest tuleb see ju talveks välja tõsta.
«Soomes on kõik küllaltki avalik, väga täpselt defineeritud ja määratletud. Kui maja on 25 ruutmeetrit, siis on 25 ruutmeetrit ja 30 ei või teha. Paadimaja võid ehitada merepiirist 10 meetri kaugusele ja tõmmata sealt majani näiteks kanali. Uus saun võib olla 50 meetrit kaldast. Vana saunahoone võib olla ka jalad vees. Samas on otsused lõplikud ja lõpmatu õigussaaga on välistatud,» ütleb Toomas.
Peekide perekonda ühendab must mereväevorm, meresõit, laevad, meretagune suvekodu, kaitseliit ja ühine äri. Toomase pojad on pärinud isalt armastuse mere ja Eesti asja vastu.
«Me teeme kõiki asju koos. Mu pojad on kaitseliidu meredivisjoni tegevliikmed. Neist vanem, Kuno (27) on juba mereväeohvitser. Ka nooremal pojal Pellel (25) on kõik laevajuhtimise paberid olemas ja nad võivad kõiki aluseid iseseisvalt piloteerida. Kooli lõpetamise järel ootab Pelletki ohvitseriks tõusmise tee,» räägib Toomas. «Meri on minu lapsed kasvatanud. Ta on seda hästi teinud. Nii hästi, et isegi vitsa ei ole vaja läinud. Au ja väärikuse mõiste on neisse meretuultega pargitud ja vandega isamaad teenida kinnitatud.»
K
New Image2.JPG
Elu hardad hetked Kaitseliidu meredivisjoni ohvitserid enne teenistuskohustuste täitma asumist NATO sõjalaeval. (Paremalt) Toomase poeg, meredivisjoni nooremleitnant Kuno Peek, vanemleitnant Toomas Peek ja teised ohvitserid.
09092007082
Peekide laevastik - GRETEL, BARBA, HARDA ja BRETA Kodusadamas Soomes
Kaksikvend Kuno vaatas üle, kas kõik on sõidukorras. Lisaks kuulub Peegi laevastikku ka kaks meresüsta, kindral Kert ja admiral Kõuts.
G3A2577 autor on INGMAR MUUSIKUS
Greteli meeskond Viis Peeki (paremalt): Allar, pojad Pelle ja Kuno, kaksikvennad Kuno ja Toomas.
G3A2529 autor on INGMAR MUUSIKUS
Täitunud unistus Toomas on oma kindluse rajanud mereröövlite eest hästi kaitstud Soome saarestikku. Logiraamatust selgub, et suvekodu oli kasutuses: 2005 – 219 päeva; 2006 – 136 päeva; 2007 – 179 päeva.
Kaater Breta Norras toodetud 2,5 miljonit krooni maksev Askeladden Commuter 805 on tubli meresõiduk.
