1990ndate alguses sai endisest matemaatikaõpetajast ja Balti jaama suhkruvatimüüjast Tiiu Silvesest Eesti rikkaim naine, kes rääkis kohe-kohe ostetavatest kullakaevandustest ja teemandihunnikutest, nagu oleks tegemist Teeba kuningannaga.
Kroonika peatoimetaja asetäitja Inga Raitar rõõmustas 22. detsembril 1998 lugejat ülipõhjaliku looga Tiiu Silvesest. Lugu räägib metallikuninganna lapsepõlvest, vägivaldsest abielust ja kummalistest kohtumistest ilusate meestega ning viskab õhku mõnegi kahtlustuse daami aususe osas.
Algatuseks paljastab Inga, et Tiiu Sil-ves valetas end meedias kaheksa aastat nooremaks. Nimelt on Tiiu sünnikuupäev 22. juuli 1947, mitte 22. juuli 1954, nagu ta ise väitis.
«Juba nooruses meeldis Tiiule endast lugusid välja mõelda,» meenutab Silvese klassiõde. Ja ajaga läksid need lood järjest suuremaks.
Vägivaldne abielu
«Mu mees oli vägivaldne. Ta muidugi armastas mind väga ja võib-olla armastab tänaseni, aga meie kooselu oli täiesti võimatu. Naisena ütlen, et minule oli temaga voodisse minek nagu saepuru söömine,» räägib Tiiu oma esimesest abielust Elmar Silvesega, kellega tal on poeg Siivo. Tiiu kirjeldab ilmekalt, kuidas mees jäi talle vahele postiljoniga, ja kuidas ta tõukas naise trepist alla, käratades: «Lits!»
{poolik}
Tiiu räägib-uneleb midagi ka Pariisis kohatud kaunist araabia šeigist, kuid ta abiellus olümpia-aastal 1980 hoopis Soome ehitaja Penttiga. Mees astunud Tiiule Lasnamäe staadionil ligi ja öelnud: «Tere! Sul ei ole meest.»
Vähemalt nii kõlas Tiiu versioon.
Tundis end kõikvõimsana
1994. aasta suvel väntas Soome filmilavastaja Pirjo Honkasalo suhkruvatimüüjast Eesti metallikuningannaks tõusnud Tiiust portreefilmi «Tallinnan Tuhkimo» («Tallinna Tuhkatriinu»).
Tiiule meeldis oma elu ajakirjanduses tuhkatriinuloona kujutada — tema, lihtne maatüdruk põgenes vägivaldse mehe eest Tallinna, leidis seal õnne, rikkuse ja printsi. Kuid mis on selle tuhkatriinuloo ja kullahunnikute taga? Kus lõpevad unistused, kus algab vale? Kus on reaalsus?
80ndate lõpus, 90ndate alguses oli Tiiul vägev Mercedes Benz ja kaks ihukaitsjat — üks neist Afganistani veteran, kes oli mõnda aega abielus ajakirjanik Inga Raitariga.
Tallinnas vurasid ringi uhked valged veoautod, mida ehtisid sildid «Silves Enterprise Inc.». Silvesel läks ülihästi, tema kontori ukse taga olid järjekorras mehed ja naised, edukad ja ebaedukad, lollid ja targad, sead ja ausad inimesed, kes kõik otsisid sponsorit, äripartnerit või väikest laenu. Sellised vestlused võtsid suure osa Silvese päevast. See tegi ta tähtsaks ja kõikvõimsaks. Ta mõtiskles teemantide kokkuostust ja nende lihvimisest Tallinnas, rahapaigutamisest Siberi kullakaevandustesse ja eramajade ehitamisest USAs.
Julgeolekumeeste kaitse all
Silvese eldoraado asus Kopli poolsaarel ühes sadamas, kus metalli osteti kokku rublade eest ja müüdi edasi Läände dollarite ja Saksa markade eest. See oli müstiline äri, mis tekitas hulgaliselt laipu Peterburist Tallinnani. Ilma võimsa seljataguseta metallibisnist ei ajanud. Tiiu juures olid tööl parimatest parimad endised julgeolekutöötajad, kelle sõna maksis. Või oli Tiiu tööl nende juures?
Metalliärimehed käisid 90ndatel koos Olümpia hotelli teise korruse kohvikus, mille aknast avanes hea vaade hotelliesisele parkimisplatsile. Teiste hulgas olid sellised ärituusad nagu Toomas Tool, Rein Kilk, Tõnu Leppik. Viimane rääkis kord loo, et ta oli saanud Riias vasekoorma laevale, kui saabus kaater hästi relvastatud meestega, kes andsid tungivalt nõu koorem uutele omanikele ümber vormistada. Aeg oli selline.
Läks pankrotti
Kuigi Silvese rahavood kuivasid ja nii-öelda investeeritud raha jäi sinna-tänna kinni, jätkas ta suurte plaanide tegemist. Meedia küsis, Tiiu vastas.
1998. aasta mais mõistis Tallinna Linnakohus Tiiu Silveselt ja tema firmalt Silves Enterprises tagaseljaotsusega Eesti Ühispanga kasuks välja 1994. aastast pärit laenu ja intressid: 3 969 462 krooni ning enam kui 119 783 krooni suuruse riigilõivu. Selleks ajaks oli ta kui laenu käendaja suurema osa varast poja Siivo nimele ümber vormistanud.
Napilt kaks kuud pärast Kroonika lugu veebruaris 1999 kuulutas Tallinna Linnakohus välja Silves Enterprises`i pankroti. Tiiu poega Siivot aga kahtlustati tol ajal seotuses narkoärimeestega.
«Siivol ei ole vaja ajada narkoäri, kuna tema emal on nii palju raha, et ta ei peaks surmani tööd tegema. Minu kallal on nääksutatud paar aastat. Vaatasid, et vanamutist jagu ei saa. Siis puutusid last… Siivo viga on muidugi see, et ta on kõigiga sõber,» rääkis Tiiu Kroonikale.
Kümmekond aastat tagasi sattus Siivo võlglasena hullude kommetega inimeste otsa. Tema kabriolett Mercedes-Benz 320 SL`i katusepresent lõigati lõhki ja sinna tühjendati paar pangetäit väljaheiteid.
2009. aasta aprillis andis Tiiu Silves nädalalehele Eesti Ekspress teada, et parasjagu rafineerib ta Iraanis kohaliku keskpanga tellimusel kulda. Hiljem pole temast kuulda olnud.
