"Minu Amsterdami" autor: raamat on kaua tehtud kaunikene

 (6)
"Minu Amsterdami" autor: raamat on kaua tehtud kaunikene
Foto: Taavi Arus

"Raamatu valmimiseni läks küll päris mitu aastat, sest vahele tulid minu magistriõpingud ja tööalased väljakutsed. Nii, et ma olen ilmselt läbi ajaloo kõige aeglasem "Minu…" sarja autor. Aga loodetavasti võib kokkuvõtteks öelda, et raamat on kaua tehtud kaunikene," räägib raamatu "Minu Amsterdam" autor Margot Roose.

Kuidas sündis idee kirjutada raamat, või pakkus Epp Petrone teile seda võimalust isiklikult?

Idee tuli jah Epult, 2007 aasta sügisel. Ta oli just "Minu Ameerika" esimese osa edukalt turule toonud ja kompas uue žanri võimalusi. Ma olin eelnevalt mõned Hollandi teemalised artiklid avaldanud ja Epule silma jäänud. Nii me käed lõimegi. Raamatu valmimiseni läks küll päris mitu aastat, sest vahele tulid mu magistriõpingud ja tööalased väljakutsed. Nii, et mina olen ilmselt läbi ajaloo kõige aeglasem Minu… sarja autor. Aga loodetavasti võib kokkuvõtteks öelda, et raamat on kaua tehtud kaunikene.

Kuid kaua kulus otsustamisele - kas kirjutada raamat või mitte?

Otsus tuli kiiresti, sest idee tundus põnev ja Amsterdamis elatud ajaga oli päris palju seiklusi kogunenud. Lisaks olen alati uskunud, et Holland on ajast ees ja hollandlastelt on palju õppida. Eesti tegeleb just praegu paljude väljakutsetega, mis hollandlastel edukalt seljataga. Raamat tundus hea võimalus hollandi moodi elamise ja mõtlemise tutvustamiseks.

Kes aitas raamatu sündimisele kaasa?

Raamatu sündimine oli kohe kindlasti tiimitöö, sest kirjutamisteemad tekkisid ikka läbi põnevate kohtumiste amsterdamlastega. Seega aitasid kõik raamatutegelased sisu sünnile kaasa. Lisaks oli väga tubli ja kannatlik mu elukaaslane Wouter. Imetlen tema usaldust lasta mul kirjutada tema riigist ja sõpradest ilma, et tal oleks palju aimu, mis täpselt kirja saab.

On plaanis veel kirjutada?

Eks ikka on plaane aga hetkel ei tahaks neist veel rääkida. Kirjutan kui tunnen, et on midagi jagada.

Kuidas esitlusega rahule jäid? 

Esitlusega jäin rahule, sest esiteks oli see mu esimene raamatuesitlus ja seega polnud millegiga võrrelda. Enamik mulle tähtsaid ja kalleid inimesi oli kohal. Hea meel oli ka kohtuda inimestega, kes olid tõesti ainult raamatu pärast kohale tulnud. Isegi nii kaugelt nagu Tartust ja Helsingist. Ja muidugi oli suur au, et ka Hollandi suursaadiku proua oli aega leidnud osaleda.