Mirtel Pohla: mis on sellise vabaduse väärtus, mis on täidetud hirmu ja ähvardustega?
Avaldame Pohla mõtted täismahus:
Kõigi Eesti. Igal juhul.
Ükskõik, keda sa valisid, mis oleks, kui teeks nii, et alustuseks näiteks järgmised 20 aastat ei aja kedagi verbaalselt, ega päriselt ahju ega suru nurka sel põhjusel, et keegi on teise nahavärvi või erineva religioosse taustaga.
Teeks nii, et armastajad võiksid sõltumata soost oma kallimaga elu jagada.
Teeks nii, et naiste kehasid puudutavates otsustes räägivad naised. Veel teeks nii, et vaatame kliimat puudutavates küsimustes teaduslikke fakte ja lepime tõsiasjaga, et varsti on kliimasoojenemise tagajärjel üle maailma sunnitud kodudest lahkuma väga suur arv inimesi ja kuskile peavad nad liikuma. Ise liiguks ka.
Arvestame sellega, et inimesed ei sünni võrdsete eelduste ja võimalustega ja kel on midagi üle - teadmisi, armastust, aega, oskusi - see jagab seda sinna, kus seda pole.
Veel teeks nii, et need poliitikud, kes on rääkinud, kui hästi meil riigina läheb - mis on kindlasti tõsi, arvestades, kust me riigina tuleme, pööravad nüüd pilgu vahelduseks sinna, kus pole üldse hästi.
Nende poole, kel pole mingit lootustki, et nad astuks välja lõputust mureringist, kust oma lastele järgmise päeva lõuna või väikseks jäänud saabaste asemele uued soojad jalavarjud leida. Teeks nii, et neil inimestel oleks ka poliitiline alternatiiv, kelle poole pöörduda, peale selle ühe, ähvardades ja hirmutades neile kiireid lahendusi pakkuva partei.
Teeks nii, et meil kõigil oleks siin hea olla. Et keegi ei peaks enda elu pärast kartma.
Elu on liiga lühike, et seda vihkamise ja hirmu peale raisata.
Ja mis on sellise vabaduse väärtus, mis on täidetud hirmu ja ähvardusega? Kas see pole üks okupatsioonivorme, ainult et sel puhul oleme end ise oma hirmudega okupeerinud.
Armastusega,
Mirtel
