Kümme aastat tagasi laineid löönud tüdrukutepundi Click OK liider MONIKA SJOMGINA on üle elanud kalli inimese surma ning mitmest autoavariist napilt terve nahaga pääsenud.
Click OK oli Eesti girl poweri seksikas lipulaev. Nende pala «Lase lõdvaks» püsis seitse nädalat edetabelisaates «Seitse vaprat» ja seda mängisid hommikust õhtuni kõik kommertsraadiojaamad. Kuus aastat tagasi anti viimane kontsert ning bändi pilkupüüdev esilaulja Monika kadus areenilt.
Nüüd on Monika (34) Click OK-ga laval tagasi ja rokib täiega.
Kust kerkis ketserlik plaan taasühineda?
See polnud minu mõte, esinesime Elmari raadio üritusel, kus mängiti üheksakümnendate muusikat. Tegelikult helistas mulle Ivar Männik, esimene kõne oli juba kaks aastat tagasi. Aga siis oli mul teine laps just sündinud. (Naerab.) Nii et kaks aastat rääkis pehmeks mind. Mõtlesin tükk aega, et miks ma teeksin neid kontserte, ja leidsin, et mis mul kaotada on! Sõbrad on mul fantastilised, mees sellepärast maha ei jäta, lapsed on vägevad. Ja kui ma olen 34, kas ma pean siis kodus tolmurulle taga ajama?
#end#
Õelad kommentaatorid arvasid, et küllap on mees Monika maha jätnud ja tal on raha vaja.
Me sõbranna Ulrikaga nii naersime! No muidugi olen ma 13aastase jaoks muld, Madonna peaks siis nüüd juba ainult kirsturaha teenima. (Naerab.) Kolme kontserdiga sain kirsturaha kokku küll! Aga kui mõelda tagasi, kui ise olin 16, ja mõtlesin, et kui ma saan 25 – siis ma olen vanamutt valmis ju!
Kui me Ulrikaga, kaks vanamutti, vanaemad, nagu meid kutsutakse, sinna lavale ronisime, vaatasime teineteisele otsa küll – mille krrdi pärast me sinna ronime? Närv oli sees.
Miks te üldse laiali läksite?
Eks laiali sai mindud sellepärast ka, et aeg oli vaja maha võtta ja ka lapsi saada. Ma ei viitsi küll neljakümneselt sünnitama hakata. Tuli pereelu.
Oled valmis jätkama?
Vot ma ei tea. Ma ei ole sellele mõelnud – mul on üsna tihe graafik. Lapsed käivad trennis, mu enda trennid sinna peale, kõik kuhjub lõunasele ajale. Logistika on küll selline, et hoia ja keela. Eks vaatame, mis saab. Tegime praegu ainult neli vana lugu, aga Männikul on ka uus pala soolas. Seekord jäi see esitamata, Cool D ei jõudnud sõnu valmis – tal ka tihe graafik.
Kuidas suhtud iluoppidesse?
Kui on vaja, siis on vaja. Aga kui sul on tegelikult kõik normaalne, siis ei saa ma sellest aru. Aga on muidugi inimesi, kel on hädasti tarvis. Autoavarii järel lasin endal huule sirgeks lõigata. Mulle tehti üksteist õmblust. See juhtus aastaid tagasi, kui sõitsime Heikoga (Pärnu teatri näitleja Heiko Sööt, Monika kunagine armastatu, kes hukkus tulekahjus – toim.) Haapsallu esinema. Üks enesetapja hüppas mulle ette, ta lendas läbi esiklaasi mulle näkku... Ta sai surma, aga ma ei tahaks seda kõike detailselt meenutada. Minuga ikka juhtub, ma olen magnet.
Sul oli Heikoga tõsine suhe. Kuidas sa sellest tookord üle said?
Tänu praegusele elukaaslasele. Midagi pole teha, nagunii elad edasi ju. Aga eks ta jääb minusse ikkagi eluks ajaks. Ta elab minus edasi. Kui ma lastele süüa teen, siis ma ei mõtle selle peale. Ma ei oska öelda... see on fakt, karm reaalsus ja sellega tuleb elada. Ülesaamine võtab aega, ei ole nii, et lööd ühe ukse kinni ja astud teisest sisse.
On sul temaga kohtumisi olnud? Räägitakse ju...
Jaa, jaa, jaa, igasugused kummitused ja unenäod! Algul olid küll, jah, aga rahu sai majja. Tavaliselt ma surnud inimesi unes ei näe, aga eks ma teda ikka nägin ja see ei olnud eriti meeldiv.
Inimesed lähevad niisamagi lahku, näiteks keerab keegi mingi käki kokku, paratamatult juhtub. Aga kui inimene maamunalt lihtsalt kaob, siis see on hoopis teine teema. Ma poleks eladeski selle peale tulnud, et ma pean taolise asja üle elama. Et ma pean minema sinna tuvastama inimest ja politseis vaatama pilte... Omakorda sellest ülesaamine võtab oma aja.
Vajasid ka psühhiaatri abi, rahusteid?
Ei, ei, ei. Ma uputasin end töösse. Läksin ka näiteks autokooli, aga autoga sõitmisest ei tulnud midagi välja, mul oli iga aasta mingi avarii. Tegin palju trenne ja ajapikku valu lihtsalt tuimenes.
Milline su elu praegu välja näeb?
Mul on elus kõik olemas – mees, lapsed, ma annan trenne, saan noortega tegelda. Ma armastan meest ja tema mind, kõik on hästi, kõik on olemas.
Ma ei saa midagi öelda, mul on tõesti kõik hästi, jummala vägev ju! Kusjuures, hea nali oli see, et täna hommikul mu sõbrannad ei julgenud minuga rääkida ega suhelda, sest, issand jumal, järsku ma põen neid kommentaare, mis seoses Click OK taasühinemise uudisega ilmusid... Sa võid olla kes sa tahad, s...a lendab igast kandist nii ehk nii. Vahet ei ole ju, kes sa oled ja mis sa teed.
Mul on hea aasta praegu, Clickist saab kümme aastat, mehega koosolemisest kümme aastat – kõik on kümme.
Millega sa veel oma aega sisustad?
Maailma parim töö on olla ema. Mu töö trenne anda on ühtlasi mu hobi ja suviti ma naudin Pärnus olemist. Depressiivsed Eesti väikelinnad! Ma olen Pärnust pärit ju. Kõik sõbrad on mul Pärnus ja seal... Tennist mängime näiteks. Muidugi, kui vihma sajab, siis vahin toas.
Sa oled oma pealt-kolmekümnendate eluaastate kriisi üle elanud?
Las need kriisiületajad olla. Ma ei tea, minu tutvusringkonnas on nii, et kui mul on mees, siis mul on mees. Mul ei ole vaja ringijooksmist, mul on kõik ju hästi. Ma ei tea, mismoodi ma seda teisti ütlen. Mingit imelauset ma välja ei mõtle, et anda siin naistele mingeid soovitusi või retsepti... Muidugi tuleb kriise ette, kõigil tuleb, issand jumal – sellepärast ei pea kohe jooksu panema ju! Minul ei olegi olnud nii sügavaid kriise. Mul on nii hea rahulik mees.
Ja mis kriis! Mul sõbranna sai eelmisel nädalal nelikümmend. Sa ei kujuta ette, kui hea ta välja näeb. Ja siis need 13aastased kommenteerivad – segased peast, ma ei tea, sure ära, tead! Ja sellel neljakümneaastasel on neli last. Ja minu sõbranna Ulrika, kes mul praegu tantsib – tal on ka neli last, esimesed on üheksa ja kümme, ja viimased väljalasked poolteist ja kolm aastat vanad. Ja kõik ühe mehega, kõik elavad koos kahekümnendatest eluaastatest, siis abiellusid, ja siiamaani koos. Ja on häpid!
Võid sa oma kooselu edu saladuse sõnastada?
Armasta, ja teised armastavad sind. Vähemalt proovi. Mu arust pööravad mehed, kes hakkavad nelikümmend saama, ära. Kas nad just ringi hakkavad jooksma, aga midagi neil nagu hakkab sõitma kuskilt... Neil on nagu tarvis midagi tõestada või olla või... Ma olen kuulnud, et see nii on. Ma ei tea, sest mu mees ei ole nelikümmend. Aga igasuguseid jutte käib.
Kui tihti sa nädalavahetuseti klubides ringi vaatad?
Tead, mul on nendest klubidest juba... Ma olen pool oma elust veetnud klubides - kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev. Pühapäeviti oli omal ajal proov, esmaspäeval trenn, teisipäeval samamoodi trenn. Ja kui ma jõudsin esinemiselt hommikul kell seitse koju, Tartust Tallinna, siis sorri, ma ei tea, ei kipu väga. Ma käin küll vahest harva, kui on kellegi sünnipäev, aga seal ei ole mitte midagi muutunud. Täpselt sama jama käib kogu aeg. No mis ma sinna ronin?
Aga kui sellist vaba aega tekib, siis ma pigem sõidaks kuhugi minema. Nüüd ei ole küll viimasel ajal õnnestunud, aga mägedesse tahaks hirmsasti minna lumelauda sõitma. Ja kui mul on vaba aeg, siis ma kobin trenni.
Kuidas sa oma praeguse mehega tutvusid? Klubis?
Selleks ei ole vaja klubisse minna, tänava pealt võid leida. Jah, mina leidsin tänavalt oma mehe. Ei pea otsima, ta kukub sulle ise sülle. Mu mees peatas auto kinni ja küsis teed. Kõik. Küsis, kus klubi asub. See juhtus Pärnus.
Mis sind häirib?
Valskust on palju. Ma olen selle poolt, et inimesed tehku või olgu oma asjadega, saagu oma eluga hakkama. Olgu rõõmsad, olgu mõnusad, suhelgu vabalt – ärgu ajagu mingit krrdi jama välja. Ärgu püüdku olla kellegi teise pärast ma ei tea kes.
Enamik inimesi püüab olla keegi teine. Samas sa peadki paljusid asju siin elus tegema sellepärast, et sul oleks tööd ja raha, et sul oleks staatus. Kõik tahavad ja püüavad olla kogu aeg keegi. Ja sellepärast peavad nad iseennast kulutama nii palju. Sa pead kogu aeg olema kellegi meele järele, sa pead minema mingi kliendiga õhtusöögile – kuhu sa ei taha tegelikult eladeski minna. Issand kui nõme ta on, aga sa ikkagi lähed ja oled seal.
Muidugi ma pean tegema ka asju, mida ma heameelega ei teeks, aga – vot see on hea lause, et «las ta olla».
