«Mul on kõikideks võimalusteks süda avatud,» ütleb läinud aastal naisest lahku läinud rahandusminister IVARI PADAR. Ivari tulevikku võib kirgastada veel üks laps uue elukaaslase Kristel Voltenbergiga

Ivari (43) seletab pühapäeva pärastlõunal oma kabinetis midagi hoogsalt telefonisse. «Raha käest ära võtta pole kunagi kerge,» tähendab ta kõnet lõpetades. «Aga kui ei võtaks praegu raha ära, käituks vastutustundetult ja südametunnistus hakkaks kõvasti piinama.»
Padari kabinetis püüavad pilku ta tütre Nora Helena (11) raamitud portreed. Poeg Siim (20) karastub praegu sõjaväes.
«Lapsed on mul 24/7. Tunned ju kogu aeg hoolt ja muret,» sõnab minister.
Ivari pikk abielu sotsiaalpedagoog Külliga (43) on lõppenud. Mehe uus elukaaslane on advokatuuri kantsler Kristel Voltenberg (40). Kuigi Ivari lastega enam ühe katuse all ei ela, käib ta nendega tihedalt läbi.
 
Miks otsustasid üle 20 aasta kestnud abieluga lõpparve teha?
Kõik, mis puudutab mu eraelu, suhet endise abikaasaga ja tänast kooselu praeguse elukaaslasega - see kõik on toimunud! Mul ei ole midagi rohkem kommenteerida. See on toimunud.
Kui selliseid muutusi on vaja teha, siis neid tuleb teha väga mõistlikult ja arukalt ja osapooli arvestavalt-austavalt. Siis on see tehtud õieti.

Millest tuleb otsuste tegemisel lähtuda? Südamehäälest?
Vaata, siin tuleb kõiki aspekte alati arvestada. Sa pead arvestama teistega, aga sa pead ka arvestama endaga. Pead endaga aus olema. Nii ongi.
Endale ei tohi valetada.
Ei ole mina see doktor Noormann, kes oskab teistele inimestele nõu anda. Kindlasti on mingid ajad, mil tuleb otsused ära teha. Eks igaüks vaatab, kuidas kõige õigemaks peab. Elumuutusi ei tohi teha kergekäeliselt. Mina pole kindlasti inimene, kes võtab elumuutusi vastu uisapäisa. Asju peab väga üle mõtlema ja mõõtma.
 
Millised muutused tänavu ees seisavad?
Eelmisel aastal olid mul muutused eraelus ära. Need asjad on nüüd täpselt paigas. Siin ei näe ma küll kusagil mingeid muutusi. Asjad on paika loksunud, nagu nad mul on. Väga suuri särinaid ei oska arvata.

Olete Külliga ametlikult juba lahutatud?
Ei ole veel see protsess lõpule jõudnud. See on aga paratamatu.
 
Võiks su tulevikku kirgastada veel mõni laps?
Jummal seda teab, mis juhtuda võib. Ütleme nii, et... Mul on kõikideks võimalusteks süda avatud! (Mügistab naerda.) Oleksin ka kobe noor vanaisa! Õpetaksin lapselastele rehapulkade meisterdamist.
 
Mida elulist õpetad oma lastele, Siimule ja Nora Helenale?
Ausalt öeldes, ega nad pole minu käest
ühtegi epistlit kuulnud. Ma ei ole sõrmega järje ajaja ja mingit režiimi pole ma neile kunagi peale surunud. Tähtis on, et lastest kasvaksid korralikud inimesed. Teen selle nimel kõik, et nad saaksid hästi oma kooliasjad ühele poole. Saaksid õppida, kui tahavad. Mina toetan neid alati kõigiti. Seda nad teavad kah! Saame omavahel väga hästi läbi. Saame väga hästi räägitud kõik.
 
Palju sul, riigikauka valvuril, jääb mahti lastega tegelda?
Lapsed on mul 24/7. Kogu aeg. Olen ma Tallinnas, Võrus või kus tahes. Tunned ju kogu aeg hoolt ja muret. Poiss on sõjaväes, tütar käib koolis. Ta elab praegu ema juures. Oleme tütrega iga päev väga tihedas ja aktiivses kontaktis. Kui teineteist ei näe, siis kindlasti suhtleme telefonitsi. Just käisime keeglit män-gimas ja kinos, varsti peaks teatrisse ka mi- nema. Täna pean mi- nema multikat vaatama, ühest koerast. Tütar käskis! (Naerab südamest.) Mulle pannakse ette prillid, millega näeb kolmemõõtmeliselt ja puha.
Mulle on hästi tähtis see, kuidas lastel läheb. Oma lastel. Kui lähedastel ja lastel läheb hästi, on elu nagu lill!
 
Mis elu veel lilleliseks muudab?
Kui kuuled üheksa korda päeva jooksul ainult halba, siis killukene maru positiivset päeva lõpuks... Juba aitab!
 
Ka kõige kangem ja targem mehepoeg vajab head sõna?
Ikka on vaja, et oleks natukenegi positiivset. Kui öeldakse, et otsused said
õiged ja head. Kui kiidetakse, et kurat, see asi sai hästi öeldud. Mitte et - minister, osta mu SMS-laenud välja, raibe! (Naerab.)
 
Sinu kirumine on teinud sust aasta ühe populaarseima inimese. Nii võid veel Kroonika lugejate poolt seksikaimaks meheks valitud saada...
Oh, jeerum, jeerum! Selleks ajaks on Riigikogus olnud ära eelarve lugemine. Seal ei saa sel hetkel seksist midagi rääkida, rohkem vägivallast.
Seksikate peo kutse raamin igatahes ära - see on silme ette hea motivaator, et end virgena ja vormis hoida. 
 
Milline on seksikas naine?
Oleksin teadnud, et seda küsid, oleksin öö läbi mõtelnud. Naises peab igakülgset harmooniat olema. Esialgne glamuur ei pruugi pikemalt köita. Väärikad, targad, arukad naised, kes endast lugu peavad, oma välimusest lugu peavad - ehk seal on see alus. Kindlasti on päris tähtis, et inimene hoolitseks enese eest nii seespidiselt kui ka väliselt. 
 
Mullu võtsid mitukümmend kilo kaalus maha. Kuidas selline kõva kärbe õnnestus?
Jah, see pidurdamatu hinnatõus! Tuli teha korrektiive söömises... Sealt ka kaalus allavõtmine. (Rõkatab naerust.) Selge, et kui piima kokkuostuhind oli viie krooni lähedal, siis viit liitrit päevas ei joo, pead kolme liitriga hakkama saama.
 
Ära luiska. Kuidas tegelikult alla võtsid?
Jah, tegin päris priske tagasilõikamise kaalus. Harrastasin kepikõndi ja käisin jõusaalis ka. Mõnikord teeme koos presidendiga jõusaalis trenni. Olen aga kaotatust mõned kilod tagasi võtnud. Minust on ses mõttes vähe eeskuju eesti rahvale. Eesti rahvas, ärge jälgige minu eeskuju! Pean varsti uuesti väikse korrigeerimise tegema. Mul on tuntud doktoriga, kes on mu väga hea tuttav, tehtud leping 24. veebruariks - kes rohkem maha võtab?! Ma olen raskustes.
 
Sul on sõbraga kihlvedu, kumb rohkem kaalu kaotab?
Jah, kihlvedu. Tema peab ka alla võtma. Seni on ta märksa edukam. Tema pidi täiendavalt võtma maha neli kilo, mina kümme. Ma tean, et olen raskustes. Ütleme nii, et panused on päris suured.
 
Panused on limusiinides? (Omal ajal kasvatas Padar Navi talus Limousine tõugu veiseid.)
Panused on konkreetsetes asjades, mis päris palju maksavad. Ta nägi mind juba ja rõõmustas, et vist võidab. Kavatsen pingutada. Kõige hullem on, et selline aeg on käes, mil ma trenni üldse ei saa teha. Kui ma jõuan üheksa või kümne vahel õhtul koju, kuidas ma siis trennitan? Hüva, võin igasuguseid vigureid ette võtta ja vähem süüa. Kui tahad end vormis hoida, pead külmalt trenni tegema.
 
Kas naine peaks oma kalli mehe välimuse eest samuti hoolt kandma?
Loomulikult on see kõige rohkem ikkagi mehe enda rida. Aga on väga meeldiv, kui naised muret tunnevad. Väga sümpaatne.
Ma ei ole muidugi kõige kõrgemalt kodeeritud Elmar Seljanka, aga häda pärast saan endale ikka midagi selga. Olen oma riided kõik ise soetanud.
 
Poes ringi tuiamine on piin?
Ma saan täiesti aru naistest, kellele meeldib parfüümipoes käia. Tänapäeva ehitusmaterjalide kauplustes on niivõrd palju atraktiivset! Jumal, jeerum! Nõukogude kooliga inimene, kes on pidanud ise nuputama - millised võimalused! Täna ka käisin, juba jõudsin. Mul on sõpru, kel on tööriistafetiš. See tähendab, et korralike tööriistade soetamine, ehkki neid hädasti vaja pole, on lihtsalt kombeks.
 
Sul on tööriistafetiš?
Korralikud tööriistad kodus teevad meele heaks!
 
Millest majanduskriisi tõttu oled loobunud?
Selge, et sellisel ajal ei luba endale olmetehnikat või masinaid. Sõidab mul see vana Toyota kah, ei ole vaja luksautot. Toyota, millega mul suuremalt jaolt poeg liigub, on mul viis aastat käes olnud. Sõltumata sellest, et rahandusminister või mis, täpselt samamoodi vaatad üle enese elu. Mida pole vaja, seda pole mõtet soetada.
 
Kui ma eile küsisin, kuidas läheb, ütlesid, et läheb hästi, tuleb halvasti. Selgita lähemalt.
Eks kulub ikka rohkem, kui tulusid on.
 
Sul kulub rohkem, kui sisse tuleb?
Ma alati tahaks rohkem kulutada, kui sisse tuleb. Tean ühte asja väga täpselt - inimesel kulub täpselt nii palju, kui ta teenib! Mul ka. Ikka! Kui sul on tulusid vähem, kulutad ka vähem. Kõik ju näevad, kus mul need kulud on - edendan ja arendan oma maamajapidamist. Nii ta kulub. Kui on väiksemad võimalused, kulub vähem. Kui suuremad võimalused, siis teed rohkem.
 
Oled minevikus üle oma võimete elanud?
Ei ole. Õige mõistlikult olen püüdnud. Mul on olukord alati kontrolli all, aga selge, et mõeldakse teistmoodi.
 
Ei koormanud end laenuga?
Mul on kohustused hallatavad. Oi, kuidas täna hindan neid inimesi värskema pilguga, kes helesinise laenubuumi ajal ütlesid: kunas see hullus lõpeb?! Paar tuttavat talumeest hoidsid jalgu vastu maad ja kulutused väga raamides. Täna tunnevad nad end turvaliselt. Praegu lasevad peenikest pihku.
Külma dušši jagub mõnekski ajaks. Põhiline on, et Eestis väga valusalt ei läheks. Karmim probleem on tööpuuduse kasv, mis mõjub halvasti inimestele, kel on kohustusi.
 
Kas su uksele on koputatud: «Sõber, laena palun, mul on näpud põhjas!»?
Küll, küll. Nii mõnelgi aastal on mul tulnud aidata. Mõnel puhul täiesti selge, et tagastamatu abi. Oli juhus, kui üks pereliige haigestus tõsiselt, aga majad ja autod olid liisingus. Mu jaoks pole dramaatilised teemad mingi uudis, elan täitsa selles maailmas sees.
Kuidas suudad alal hoida reipa positiivsuse?
Lähtun arusaamast: on asju, mida suudad muuta, ja on asju, mida sa ei suuda muuta. Proovi muuta asju, mida suudad! Mida ei suuda muuta, seda ei suuda ja ei muuda! Kogu selles dramaatikas, jumal...
 
Sa palvetad?
Mu kohta on vist ilus ütelda, et olen ristimata kristlane. Mu ema oli sügavalt religiooniinimene ja luterlane. Ka mu suguvõsa oli Saaremaal Kihelkonna kirikuga seotud. Eelkõige usun, et inimestel tuleb loota iseenda peale. Kui vaadata 20. sajandi ajalugu, mil oleme kaks suurt sõda üle elanud, siis tänased probleemid on võrreldamatud. Tänased probleemid on lihtsalt majandustsükli pöördumisest tekkinud teemad. See pole küüditamine ega tapmine. See on harjumuste läbivaatamine! Ja kõik. Inimesed, armastage elu!
Ivari telefonile helistatakse tundmatult numbrilt.
 
Hoiad öösel ka mobiili sees?
Ikka. Eile öösel helistati ka üks kord tundmatult numbrilt, aga usaldusväärselt vähemalt. Need, kelle number 50ga algab, on vanad telefoniomanikud, kes on elanud oma elu nii ausalt, et pole pidanud numbrit muutma. Ei ole vahepeal käinud metsavargil. 

Kes on sulle autoriteet?
Tööd puudutavates asjades on majas palju tublisid inimesi, keda spetsialistidena hindan autoriteetideks. Ka kõikide oma lähedaste seisukohtasid ma aktsepteerin.
Ega nii ka ole, et kui keegi helistab, võtan valveseisangu ja annan au. Selge, et kui president helistab ja annab hüva nõu, ma aktseptin seda.
Käisin just Võrus, sain seal kokku vanade kamraadidega, kellega kunagi 1993. aastal sai poliitikasse tuldud. Kui nende käest sain igapäevastele tegemistele aktsepti, siis see oli kõva sõna.
 
Millest mõlgutad, kui vurad kuuvalgel autoga oma kodutalust Võrumaalt Tallinna?
Auto on üks väga tänuväärne koht tööd teha ja mõtteid korrastada. Kui ise olen roolis, on mõtete korrastamine isegi veel intensiivsem. Võrust on väga kena tulla tööle suvisel esmaspäeva hommikul, kui näiteks kella nelja paiku teele asud. Hommik on juba valge ja jõuad poole kaheksaks tööle. Eriti fresh!
 
Enne ikka sõba kah silmale?
Ikka, ikka. Üldiselt ma kaheksat unetundi ei vajagi, aga kuus või seitse tundi peab mul ikka olema, et värske püsida. Üleeile sain aga näiteks kolm tundi magada. Kohvi olen hakanud kõvasti jooma. Kohviautomaat kontoris on nagu needus, nii läheb päevas kaks-kolm liitrit!
 
Talus on limusiinid alles?
Loomakasvatusega on mul väike vahe sees. Praegu lehmasid pole. Mul oli karjas ligi 50 looma, see läks väga korraliku talumehe kätesse Kesk-Eestisse. Paar nädalat tagasi käisin vaatamas - kõik korras, süda rahul. Loomadel karv läigib! Kas tulevikus midagi veel on, eks seda näitab aeg. Mul on talus ainult hiired ja kassid.
 
Kuidas maal auru välja lased?
Paar korda kuus saan sinna. Ütleme nii, et kui lähen, siis ega ma seal ka tööst ei pääse. Mul tulevad ikka inimesed oma murede ja probleemidega. Tuleb asi ära lahendada.
Maal nokitsen ja askeldan ja loen raamatut. Mul on päris kobe raamatukogu. Praegu on pooleli raamat «Eesti». See Briti ajaloolase 1948. aastal kirjutatud raamat käsitleb meie ajalugu omaette huvitava nurga alt. Käsitleme oma minevikku muidu harjunud stamparusaamades. Kui keegi toob asjasse värskendust, on väga hea. Ojakääru «Sirp ja saksofon» on ka pooleli.
 
Oled kahetsenud poliitikasse siirdumist?
Mis mul siin end haletseda, kui see tee on valitud. Kindlasti oleksin väga tõsiselt mõelnud rahandusministri kohale tulekut, kui oleksin teadnud, kui rasked ajad tulevad. Samas, mingit kahetsust ka pole, töö on töö. Päeva lõpuks pead oma ülesanded ära täitma.
Kui mind kümme aastat tagasi esimest korda ministriks valiti, olid õige pikad vestlused, et kas tulen parlamendist ära. Tol ajal oli ju ministriks saamine madalapalgalisele tööle minek. Ikkagi sai tuldud, nüüd olen olnud aktiivselt juba kümme aastat sees. Ja rasketel perioodidel. Ka eelmine kord oli majanduslangus. Üteldi, et kõik põllumajandusministrid on läbi kärsatatud, küll kärssan ka mina! Aga sai seal oma rida aetud ja töö ära tehtud. Olen olnud kuus aastat partei esimees. Väga raske on ütelda, pikalt ma kaugemas tulevikus poliitikas olen.
 
Kui poliitikast minekut teeksid, mis saaks edasi?
Ühelt poolt pole mõtet kogemust raisata. Igal juhul on mul märkimisväärset kogemust ja pagasit. Vaevalt et mingis muus positsioonis sellist kogemust saaks.
Teisalt, kõik teavad, et olen alati positiivselt suhtunud õpetajatöösse koolis. Olen ühe aasta ainult õpetaja olnud. Annaksin ühiskonnaõpetust ja ajalugu. Seda, mis ongi mu eriala - ma ju ülikooli ettevalmistusega ajaloolane. Väga tähtis on lastele asju edasi anda.
 
Tänapäeva lapsed on ju kurjamid?
Tõesti, tänapäeval ei tohi kaardikeppi kellelegi pähe puruks lüüa, mis minuaegses Nõukogude koolis oli suhteliselt tavapärane. Eks mõnigi lohukoht on minugi pähe jäänud. Aga kui rääkida, et tänapäeva lapsed on päris hullud... Jah, muidugi on lastel õigusi rohkem, aga need ei ole ületamatud teemad kindlasti. Ma ei taha ärritada pedagooge, kes ei tule oma tööga toime, aga see on tööga toimetulemise küsimus. Õpetaja peaks tänapäeva koolis olema väga universaalne, nii aineandmiselt kui ka lastepsühholoogina.
 
Suvel põrutad põhikohaga europarlamenti Brüsselis...
Mis seal ikka. Meil ju neljapäeva õhtul jõutakse Eestisse ja esmaspäeva hommikul minnakse tagasi. Tänagi käin tihedalt, vähemalt kord kuus Brüsselis.
 
Eesti asjast kahju pole?
Juunikuuni on nii või naa hästi palju olulisi otsuseid ja eeltööd ära tehtud. Mingit auku järeltulijale ei jää. Mai lõpus saab kokku uue eelarvestrateegia. Juuni on õige aeg, mil teatepulk üle anda. Ega Eesti asja saa üksi siseringis ajada. Eesti käekäik sõltub paljuski sellest, millised on suhted Euroopa Liidu ja Brüsseliga. Selgelt väga huvitav väljakutse.