Kolhoosi pearaamatupidajast pankuriks tõusnud AIN HANSCHMIDT sai uue tiitli ja kohustuse sukelduda Venemaa ärimaailma. Mehel, kes istub kolme Balti suurpanga nõukogus, on ette näidata särav naeratus, paarkümmend aastat pühendunud abielu ning mõisahärra geenid.
Ain Hanschmidt (43) ülendati jaanuari lõpus Eesti Ühispanga presidendi kohalt nõukogu esimeheks. Tavaliselt on see koht kuulunud rootslastele, Ühispanga omanikele SEB-pangast. Pankur Hanschmidt teadis sündmust paar kuud ette, kuid info ei tilkunud läbi. Meedia kohtleb uudist kaheti. Paljud näevad karjääriredeli tõusu taga siiski vaid panga presidendi kohalt taandamist. Unustatakse asjaolu, et Ain on väga oluline tegija ka Leedu ja Läti panganduses, olles seal positsioonidel, millest eestlased võivad vaid und näha.
Ütleme otse — kunagisest tagasihoidliku kolhoosi pearaamatupidajast on saanud üks väga tähtis mees. Kuid midagi on jäänud endiseks. Iga küsimuse järel naerab Ain rõkkav-nakatavalt, nagu oleks usutleja naljaga maha saanud.
Aegade hämaruses olid Hanschmidti esivanemad Türi-Alliku mõisa omanikud (Vaata nt «Eesti mõisad» lk 97). Sealt ehk ka pankuri juhigeenid?
Ain ei ürita siiski üleliia silma paista. «Tead, ma piiran oma esinemisi teadlikult. Kui mõned juhid kulutavad tohutult aega konverentsidel esinemisele, siis nende põhitöö kannatab.»
Olid just mingil esinemisel?
Ma tulin koolituselt, kus esinesin Rootsi juhtidele. Nad olid Eestis järelkasvu koolitusel ja ma rääkisin neile Eesti ja Ühispanga arengutest.
Millest pangajuhi kohalt lahkumine?
Esiteks, ma olen tegelnud kaksteist aastat Ühispanga tegevjuhtimisega. Kõik algas 15. detsembril 1992. Nüüd tekkis võimalus hakata tegelema rohkem strateegiliste küsimustega. SEB Ida-Euroopa pangandusdivisjonis tuleb võtta suurem kohustus Loode-Venemaa ja Peterburi suunas. Teiseks, praegu on meil Peterburis liisingfirma, mis loodi 1997. aastal. Me ei ole seal raha kaotanud. Venemaal on võimalik äri teha.
Kolmandaks, Ühispanga keskmine vanus on 34 ja mul on hea meel anda ka noorematele võimalust karjääri teha.
Mis on sinu positsioonid?
Olen Unipanga (tugevamaid panku Lätis — P.K.) nõukogu liige ja Vilniaus Bankase (Leedu võimsaim pank — P.K.) nõukogu esimehe asetäitja ning Peterburis asuva SEB liisingu nõukogu esimees. Samuti kuulun SEBi viiekümne tippjuhi hulka, kes on arvatud grupi nõuandvasse kogusse. Lisaks olen SEB Ida-Euroopa juhtimiskomitee liige. Hiljuti viidi SEBi Ida-Euroopa keskus Riiast tagasi Stockholmi, sest juurde tulid uued regioonid, nagu Ukraina ja Venemaa.
(SEB on Rootsi kõige kõvem pank, mis kuulub paljuski Wallenbergide perekonnale, kes on Skandinaavia mõjukaimad töösturid — P.K.).
Oled Balti piirkonna majanduse tähtsamaid tegelasi?
Nii ei ole. Need on postid, kus ma pean osalema.
Kes on uus panga tegevjuht Mart Altvee?
Ta on 34aastane. Töötanud ühisliisingu direktorina, mis on andnud 30 protsenti grupi kasumist. Tuli Sangarist. Altvee on kasvatanud Ühisliisingu turuosa 18 protsendilt 24 protsendini.
Kes valis Altvee välja?
Mats Kjaeriga koos valisime. Mats Kjaer on SEB Ida-Euroopa divisjoni juht ja SEB juhatuse liige. Viimasele kohale sai ta hiljuti, mis näitab Ida-Euroopa regiooni tähtsuse kasvu.
Sind ei kõrvaldatud, pigem pandi tähti pagunitele juurde?
Viimased kolm aastat on mulle tööl olnud väga sarnased. Tean, kuidas aasta alguses eesmärke püstitada, aasta keskel protsesse juhtida ning aasta lõpus eesmärke kuhjaga täita. Uus amet annab uusi väljakutseid.
Linna peal räägiti, et finantsinspektsiooni kaudu üritati sulle auku kaevata?
Jah, ma olen ka selliseid lugusid kuulnud.
Mingid optsioonitehingud?
Kõik need summad sai deklareeritud ning maksud nende pealt tasutud. Ma olin aastal 2000 Eesti suurim maksumaksja.
Kuid mõned lehtedesse imbunud numbrid ja väited olid pahatahtlikud. Me vaidlustasime ka mõned maksuameti nägemused ning siis algas ka ajakirjanduslik rünnak. Kuid me oleme Skandinaavia organisatsioon ja seal on vaidlused maksuametiga tavapärased, sest tõlgendused on tihti erinevad. Seal on selge, et oma firma eest tuleb seista ja oma positsiooni kaitsta, seejuures ka vaidlustes maksuametiga.
Teil olid vaidlused ka hüvitusfondiga?
Minul kui panga esindajal ei olnud Hüvitusfondiga midagi vaielda, sest Ühispank ei ole Hüvitusfondile kunagi kahju tekitanud. Kuule, need ei ole sul väga sõbralikud küsimused. Ma olen kaks panganduskriisi Eestis üle elanud ja see pole lihtne olnud!
Kriisid?
Pean silmas 1992. aasta lõppu, kui oli Tartu Kommertspanga sulgemine. Samal ajal olin Haapsalu Maapanga juht ja loomas Ühispanka. Mäletan ka 1998. aasta Vene kriisi ja börsikrahhi järgseid sündmusi ning Tallinna Panga ülevõtmist.
Kas need kriisid on ka tervisele mingi jälje jätnud?
Ei tea. Kriisid annavad kogemusi, kuid need ei ole meeldivad. Kahtlemata Ühispank oli üks suuremaid võitjaid 1998. aasta kriisist. Me saime endale tööle suurepäraseid inimesi teistest pankadest. Meie IT-meeskond koosneb suuresti Hoiupanga endistest inimestest. Finantsosakonnas on väga palju Tallinna Panga inimesi.
Oskad sa teadlikult stressi maandada, kui probleemid kuhjuvad?
Nii kõva mees ma ka ei ole! Kuid golf aitab hästi ning ka jooksmine. Golf on väga hea stressi maandaja. Sa ikkagi jalutad kümneid kilomeetreid heas seltskonnas ja meeldivas looduses.
Kas SEBil on oma väljakud? Kus sa Rootsis mängid?
Kui sõbrad kutsuvad, siis käin ka Rootsis mängimas. Kuid viimasel kahel aastal pole eriti aega jätkunud. Tegevjuhi amet paneb omad piirid. Sa pead lihtsalt tööl kohal olema.
Kuidas perel läheb?
Hästi. Poeg Harri (22) ja tütar Eva (20) õpivad EBSis.
Kes neist saab?
Sellest peavad nad ise rääkima. Harri õpib IT-juhtimist, Eva võõrkeeli ja ärikorraldust.
Kuidas on noorte väljavaated Eestis?
Keeli on võimalik õppida. Internet on andnud võimaluse suhelda üle maailma. Uus põlvkond on kindlasti erudeeritum ja avatum.
Millised on nende võimalused tööjõuturul?
Poeg juba töötab. Olen kuulnud, et teeb tõsist tööd.
Lapsed golfi mängivad?
Poeg oskab, aga ei mängi. Abikaasa Silvil on green-card käes, kuid ta käib harva väljakul.
Mis on pikaajalise abielu saladus. Sul on 23aastane kogemus?
Pühendumine.
Oled sa elukohta vahetanud?
Ei, elan viimased aastad samas kortermajas Kadrioru külje all. Kevadel tahaks muidugi rohelusse ja park korvab oma maja puudumise. Kiire eluviisi puhul on korter väga mugav.
Kas sa ei ihka näiteks merevaadet Kakumäe nõlvalt?
Selle korvab nii Ühispanga kabinetist kui ka kodust avanev vaade merele ja vanalinnale.
Kuidas elab su mereäärne suvila?
See põles maha ja minu teada on kindlustusega kohtuasi. Ma ei ole seda üles ehitanud. Kaminast läks põlema. Oli õnnelik õnnetus, sest keegi ei põlenud sisse.
Kuidas sa haldad oma aktsia- ja kinnisvaraportfelli?
Mul ei ole märkimisväärset kinnisvara. Minu tagasihoidlik vaba raha on investeeritud börsile, kuid ma ei ole seal aktiivne. Mul on palju töiseid kohustusi. Ma lihtsalt ajaliselt ei jõua.
On sul veel isiklikke eesmärke? Või on kõik rahuldatud?
Ära muretse. Eesmärke jätkub. Ma ei kavatse 43aastaselt pensionile minna.
Plaanid?
Veebruari alguses lähen Venemaale. Me vaatame seal erinevaid võimalusi. Kas osta pank Peterburisse või teha see nullist või investeerida mõnda panka juurde. Ka meie liisingfirma on hästi töötanud ja suurepärase meeskonnaga. Palju aega läheb Venemaa tausta tundmaõppimiseks. See ei võta niivõrd energiat, kuivõrd aega. Tavaliselt räägitakse seal samade numbritega kui Eestis, kuid dollarites.
Tegelikult oleks võinud kohe pärast Vene kriisi minna ja osta Venemaale panga.
Kas konkurendid on kohal?
Citibank on väga agressiivne, Raiffeisenbank on kohal. Moskva pangad on väga aktiivsed.
Vene keel on meeles?
Paraneb. Saan hakkama. Mul ei ole ükski keel liiga hea.
Kuidas on Vene liisingfirma riskid kaetud? Kinnisvaraga?
Enamik selle portfellist moodustavad tööstusseadmed. Meie kliendid on väga edukad. Oleme alati valmis toetama Põhja-Euroopa ja Balti klientide Vene-suunalisi nägemusi. Mis on rootslaste nägemus Balti riikidest?
Väga positiivne. Nad näevad jätkuvat kasvu, kuid loomulikult kardavad ka ülekuumenemist. Paratamatult tuleb riske mõõta ja hinnata, kuid samas ei tohi me turuosa kaotada. Sa pead turuga kaasa minema.
Selleks, et turuosa säilitada, tuleb üldise tempoga kaasa joosta?
Jah. Ning mikrotasandil vaatama kõike klienthaaval. Sa pead püüdma saada head klienti. Meie turuosa on 30 protsenti, seejuures ettevõtte laenude osas suurem, eraisikute lõikes väiksem. Kuna oleme osa SEBist, siis on meil võimalik riske jagada koos SEBiga.
Kas SEB usaldab sind? Skandinaavia viikingid tahavad oma ärisid laiendada ning on sunnitud usaldama inimesi, keda nad tunnevad.
(Naerab taas rõkkavalt.) Kas tahad mind jälle paika panna? Meil oli ja on siin ka hulk rootslasi tööl. Kuid tuleb arvestada, et on palga- ja kultuurierinevused.
Johan Lindh olnud ebameeldivalt üllatunud, kui ta saadeti SEB New Yorgi kontorist Tallinna?
Meil on siin finantsjuhid olnud ikka rootslased, nagu Johan Lindh või Veine Svensson või praegu Mats Hedström. Lindh läks tagasi Rootsi, kuid juba Nordea panka. Svensson läks Poola Postbanka, mis kuulub suures osas SEBile. Meil on Rootsiga väga palju koostööd, nagu näiteks ülebaltikumiline laenukomitee, mille liikmetest pooled on rootslased.
Kas rootslased jätavad aruka inimese mulje?
Loomulikult. Meil on kultuurilised erinevused. Rootslased on enam orienteeritud protsessile, kuid meie tulemusele. Nemad tahavad otsuseid vastu võtta konsensusega ja siis, kui nad on täiesti veendunud otsuse õigsuses. Kui eestlastel on 51 protsenti kindlust, et otsus on õige, siis tahetakse ka juba otsustada. Rootslased ei ole huvitatud konfrontatsioonist ja jäikadest positsioonidest. Nad on alati valmis kompromissiks. Kui Eestis annad kellelegi ülesande ja tagasisidet ei tule, siis on see suure tõenäosusega kuidagi poolikult lahendatud. Rootslaste puhul tuleb kohe tagasiside, kui ilmnevad mingid probleemid. Kuid ka eestlased annavad järjest rohkem tagasisidet.
Mis tähendab protsessile orienteeritus?
Eestlased tahavad tulemust, kuid rootslased tahavad näha mitmeaastast praktikat ning protsessi kontrollimist ja hindamist. Eestlased tegutsevad rohkem katseta-ja-tee-vigu-põhimõttel.
Kas pangal on palju häid kliente?
Kui vaadata ajalukku, siis on palju ennustatud, et see või teine klient viib panga põhja. Kuid me oleme sihikindlalt klientide kõrval olnud. Ka Vene kriisis jäime sirge seljaga kliendi kõrvale. Me ei tõmble. Me ei ole kartma löönud esimeste raskuste ilmnedes. Ka klientide lojaalsus on pangale olnud tänuväärselt kõrge.
Kuidas suhtud Ernesto Preatonisse?
Ta tuli 1997. aastal ja investeeris Eestisse, kaasaarvatud Ühispanka. Ta tegutses julgelt ja aktiivselt. Ma ei ütleks ta kohta ühtegi halba asja. Tema kohtuasja maksuametiga ma ei oska kommenteerida.
Järgmisena ennustatakse Eestis kinnisvara buumi jahenemist.
Pärast igat tõusu tuleb langus. Selleks, et suuri kollapseid vältida, tuleb olla ettevaatlik. Keegi ei tea tõusufaasi pikkust. See võib kesta kümneid aastaid, kuid alati tuleb jälgida mikrotasandit. Me ei saa mõelda spekulatsioonile. Kui ostame maja, siis peame vaatama, kas maja renditulud on piisavad.
Mida arvad Andres Bergmanni jutust, et EVEA ja ERA Panka hävitades päästeti Ühispank?
Mis siin ikka seletada. See ei vasta tõele. Ega Bergmannil kerge ei ole. Ma ei soovi ta konstruktsioone kommenteerida.
Sina olid võitja, Bergmann kaotaja?
Meid ei saa võrrelda. Mina olen olnud palgatööline ja tegevjuht ning väikeaktsionär. Bergmann oli omanik. ERA Pank oli Bergmanni pank. Ta oli nõukogu esimees. Mina sain nõukogu esimeheks alles 2005. aastal, aga see ei ole ikkagi minu pank.
See on iseasi, et EVEA Pank suleti kiirustades. Tead, mina olin 90ndate keskel nii väike inimene, et tollane Hoiupanga juht Olari Taal nimetas ühes analüüsis Ühispanka rahvakunstiansambliks. Me ajasime oma strateegiat ega üritanud kedagi jäljendada.
Mis toimus ikkagi 1998. aasta lõpus?
SEB ja Swedbank kaklesid Hansapanga pärast ja ajasid aktsiahinna üles. Kui SEBile oli selge, et Hansapank on teise Rootsi panga käes, siis detsembris 1998 ostsid Ühispanga. Kuid uksest sisse olid nad astunud juba neli kuud varem. Nii kaua käisid läbirääkimised.
Kas läbirääkimised läksid kergelt või raskelt?
Sõltumatus on ka tore. Kuid olla suure rahvusvahelise finantsgrupi osa pakub teisi võimalusi.
Rootslased on ikkagi räigelt võitnud nendelt tehingutelt?
1998.–2000. aastal investeerisid nad 1,3 miljardit Rootsi krooni Eesti Ühispanka, täna hinnatakse panga väärtust 4 miljardi Rootsi kroonini (1 Rootsi kroon = 1,723 EEK).
Kes sa olid Ühispanga aastavahetuse maskeraadil?
Ma olin korralikes riietes. Olin pangaametnik Ain Hanschmidt.
