Filmidest Fight Club, Girl, Interrupted, Requiem for a Dream ja Alexander ja Chapter 27 tuntud Jared Leto sõidab juba mitu aastat oma rockbändiga 30 Seconds to Mars mööda maailma ringi.
Jared Leto (39) ja tema noorem vend Shannon andsid bändi esimese albumi 30 Seconds To Mars välja 2002. aastal. Nende jaoks oli see väike kõrvalprojekt, kuid fännid ei lasknud neil bändi-ideed enam maha matta. 2005. aastal sündis album «A Beautiful Lie», mida bänd oli salvestanud kolme aasta jooksul neljas riigis.
Bändiga liitusid Matt Wachter (basskitarr, tänaseks mängib tema asemel bassi Tim Kelleher) ja Tomo Milicevic (kitarr) ning kvartett suundus turneele. Sellest ajast peale pole Jared näitlemise jaoks enam aega leidnud — rockstaari leib on selleks liiga magus.
Leto kirjeldab oma bändi nii: «Energiline, kosmiline. Ma kasutan alati seda klišeed, et meil on Sex Pistolsi energia ja Pink Floydi grandioossus.» Tema inspiratsiooniallikad ja muusikalised kujundajad on Led Zeppelin, Pink Floyd, Nine Inch Nails, The Cure — nende muusika saatel möödus tema lapsepõlv ja teismeiga.
{poolik}
Kuigi Jared pole mees, keda on kerge rääkima panna, ei hoia ta muusika teemal ennast tagasi.
Oled oma bändiga 30 Seconds to Mars loonud paralleelmaailma. Räägi sellest.
Minu bänd ja minu fännid on iseseisev üksus, ma kutsun seda Ešeloniks. Ešelon on laotunud üle terve maailma, koosnedes armastuse armeedest.
Ešelon koosneb värvikast seltskonnast — heavy metali fännid kõrvuti teismeliste tüdrukute ja gay-poistega.
Meile see meeldib. Inspireeriv on neid niimoodi näha. Võimetus publikut klassifitseerida on väga huvitav.
Millest see tuleb?
Põhjuseid on mitmeid. Asi on muusikas. Me pole kunagi tundnud vajadust oma publikut tsenseerida. Usun, et igaühel on õigus meie publikuks olla ja meie uks on alati avatud. Me oleme oma publiku jaoks igal õhtul olemas. Asi pole mitte meis, vaid selles, mida me nende jaoks teha saame.
Sa tundud olevat oma fännide fänn.
Nii võib öelda küll. Mulle see meeldib. See on täistabamus. Meile tundub, et oleme kõik selle sees koos. Nad mõistavad, et meile pole see mingi poos, see on sügav ja tähendusrikas osa meie elust.
Albumil «This is War» kasutasid sa lausa fännide abi.
Jah. Panime Ešeloni foorumisse kuulutuse, teatades, et tahame Los Angeleses korraldada tippkohtumise, et nende kaasabil helisid salvestada. Albumi esikaas ilmus 2000 versioonis, samal palju oli nende pilte.
Kas see on isiklik või üldine sõda?
Nii isiklik kui ka üldine. Meil on olnud plaadifirmaga probleeme (Virgin/EMI kaebas 30STM 30 miljoni dollari peale kohtusse, kuna bänd ei suutnud tähtajaks lubatud kolme albumit valmis saada). Aga te peate vaid vaatama, mis maailmas toimub — majanduskriis, keskkonnaprobleemid, vägivald — kas ma pean üldse jätkama?
Kas sa võitled nende asjadega ka eraelus?
Olen vegaan. Ma austan keskkonda ja annan oma parima, et selle probleemi tähtsust maailmale teadvustada.
Kas sinu isiklik stiil on pigem «glam-rock» või «emo»?
Oi ei, ärge mulle «emo» silti küll kleepima hakake. Glam rock on okei. Velvet Goldmine'i periood oli väga lõbus.
Kuidas sa suhtud sellesse, et su vend mängib samas bändis.
Shannon on meist kõige andekam. Tema väljendusviis on kõige puhtam. See on väga unikaalne — tema kavatsused kasvavad välja täielikust hüljatusest. Ta teeb bändi väga eriliseks. Tema valikud on üllatavad.
Mis muusikat sa ise kuulad?
Ma lihtsalt kuulan The Cure'i. Uutest bändidest meeldib mulle Sigur Ros. Rockmuusikat ma tegelikult ei kuulagi. Pole seda juba aastaid teinud. Kuulan palju vanemat muusikat. Kui tegin albumit «This is War», ei kuulanud ma kaks aastat üldse mitte midagi, sest me tegime ise 15 tundi päevas muusikat.
Kas sa oled nüüd näitlemisega lõpparve teinud?
Mul lihtsalt ei ole selle jaoks aega. Kui mul aega oleks, siis ma võibolla teeksin midagi, aga mul on kogu aeg kiire.
Kas bändile valmistab see mingeid raskusi, et kogu tähelepanu koondub su filmistaari-mineviku tõttu sulle?
Ei, sest ma pole ammu näidelnud. Kui oleksin kitarrist ega kirjutaks laule, siis võibolla oleks meie elu keerulisem, aga ma kahtlen, et Bonole ja David Lee Rothile vähem tähelepanu pööratakse.
Kuidas sinust üldse näitleja sai?
See oli ausalt-öeldes õnnelik juhus. Olin kunstikoolis ja õppisin maalima, kuid siis otsustasin jätkata filmikunstiga. Tahtsin saada režissööriks ning tulin kolmandal aastal koolist ära, et hakata oma režissöörikarjääri edendama. Olin salaja näitlejaid jälginud ja leidsin, et neist on väga vapper niimoodi mööda lava ringi joosta, aga samal ajal tundus see ka tobe. See on nagu tantsimine - sama üürike ja õrn karjäär. Aga kirg on kirg. Ma leidsin tööd.
Tegite Lady Gaga Bad Romance'ile coveri. Miks?
Meil paluti mingile popartistile cover teha. Aastaid tagasi tegime coveri Kanye Westile ja kui see teema nüüd esile kerkis, oli Lady Gaga esimene, kes meile pähe tuli.
Kas on teisigi, kellega te koostööd teete?
Me peaaegu tegime midagi The Cure'i Robert Smithiga. Kui see kunagi teoks saaks, oleks see huvitav.
Kas sa oled õnnelik?
Ma ei mõtle õnnele. Muusika teeb mind õnnelikuks.
