„Jälgisin kõrvalt, et siin toimuvad sellised põnevad asjad. Arvestades, et olen aprillist ametlikult pensionär, lavastajatöödega mitte liiga koormatud, siis otsisin midagi põnevat, millega tegeleda. See, mis siin koolis toimub, tundus mulle väga huvitav ja ühe sedavõrd värske kooli käimalükkamises kaasa lüüa on unikaalne võimalus,” arutleb maestro LPs.

Nii nagu on kunstide süntees ooper, hakkab uues koolis olema eri kunstiliikidest integreeritud loovusõpetus. „Kutsume seda loomelaboratooriumiks, mille tööd ma siin juhtima hakkan.”

Kas suurest ooperimaailmast tööstuslinna õpetajaks maandumine liiga raske pole?

„Kõlab vist kõrgina, kui ütlen, et tegelikult ei ole vahet. On ju paljud tõeliselt suured ja vägevad artistid öelnud, et pole vahet, kas esineda staadionitäiele või mõnele üksikule inimesele. Ma ei võta seda kui miskit erilist kannapööret. Ega ta olegi. Tunnen, et saan siin teha seda, millesse usun ja milles, ma arvan, on mul teatud võimekus. Kusjuures saan seda kõike hoopis teise kandi pealt kogeda. Usun, et saan siin ise väga paljutki noortelt õppida,” ütleb ta.