„Elu keskel võiks võtta ühe pausi. Vaatasin oma rahaasjadele otsa ja sain aru, et see on täitsa võimalik,“ sõnab teleajakirjanik Neeme Raud, kes veebruaris elas läbi avaliku läbipõlemise.

Neeme Raud (48) võttis pausi ja ta võttis ka koera, kellest on talle palju abi stressi leevendamisel. Maximillian on jõuline jahikoer. Ta vaatab igatseval pilgul Politseipargis asuva koerte aia poole. Kutsu tahaks kohe tuhande tuule poole joosta, aga peremees hoiab tagasi. Teiste koertega sõbrustama ei saa minna 2. juulini, sest siis lõpeb vaktsiinisüstijärgne karantiin. Seni on mängimas käidud vaid Maxi õega, kes samuti Tallinnas elab. Kutsu, kel passis nimeks Ghostbuster (ingl – kummitusepüüdja), sai Neeme ja tema sõprade heakskiidul endale auväärse kõlava saksa nime Maximillian. Tuttav psühholoog ütles koeravõtu peale, et Max on looduslik antidepressant. Uus ja põnev faas Neeme elus on alanud.

Vaatan, et Maximillian ei püsi pudeliski paigal.

Mu eluaegne unistus täitus – sain hakata koeraga jooksmas käima. Tal on tohutu energia. Norm on vähemalt kümme kilomeetrit päevas. Pärast „Aktuaalsest kaamerast“ ära tulekut kaotasin kolme kuuga 13 kilo. Nüüd aitab mul vormi hoida Maxi. Juba esimesel koos oldud päeval, vaid kaheksanädalasena jooksis ta viis kilomeetrit. Hiljem, rongisõidul magas neli tundi. Jalutame sageli Kadriorus ja Pirital. Koju jõudes paneb ta oma lõua mu põlve peale ja jääb magama. Mina saan samal ajal tööd teha.

Kuidas sinust „koerainimene“ sai?

New Yorgis on tohutult koeri. Unistasin seal elades kogu aeg, et saaksin koera võtta. Mulle meeldis weimaraneri tõug oma aristokraatlikkuse poolest, aga koera võtmiseks peab valmis olema. Selle aasta algul otsustasin, et olen valmis.

Jaga
Kommentaarid