Neeme Raud läbipõlemisest tagasi tippvormi: kui lugeda, mis ärevushäire on, siis ma vastasin kõigile punktidele
Raud tunnistab, et korrespondendi elu tähendas sisuliselt ööpäevaringselt uudiste tilguti all elamist, mis hakkas aastate jooksul väsitama ja süvenes depressiooniks. "Minu ülikoolikaaslased Ameerikas läksid tööle Ameerika kanalitesse, mina jäin Eesti kanalisse, nende palgad tõusid hüppeliselt, minu palk ja sissetulek jäi samale tasemele," selgitas ajakirjanik ja tõdes, et see rikkus ka tema maailmavaadet.
"Kui sa pürgid edasi tele-ekraanil, siis sa saad ühel hetkel staariks ja peadki ainult vastutama selle eest, et sa oled hea ajakirjanik, aga mina püüdsin samal tasemel ajakirjandus teha üksinda ja mul ei olnud 10 miljonit ega toimetajaid," sõnas ta, rõhutades, et Tallinnasse tagasi tulles mõistis ta, et on üle 40-aastane ja peab end ikka pidevalt tõestama. "Siis tekkiski segadus, et kes ma siis olen?"
Raud vahendas mõnda aega uudiseid Moskvast, naasis 2015. aasta talvel Eestisse ja töötas aasta aega "Aktuaalse kaamera" uudisteankruna, kuid vaimsed häired jäid teda saatma ja hakkasid üha enam ka igapäevaelu segama.
"Kui praegu lugeda, mis see ärevushäire on, siis ma vastasin kõigile punktidele," sõnas Neeme Raud ja rõhutas, et toimus salgamine, kuna ta ei saanud töö juures näidata, et tal on sellised mured.
"Pudel veini aitas selleks küll, et magama jääksin, sinna juurde natukene mingisuguseid unerohtusid ka ja siis oligi kõik," selgitas ajakirjanik ja tõdes, et huvitaval kombel sai ta sellest välja ja on uhke, et New Yorgi ahvatluste juures narkootikumide poole ei pöördunud kunagi. "Kui ma meenutasin, kuidas ma tulin suitsetamisest välja, 25 aastat suitsetasin kaks pakki päevas ja lihtsalt ühel hetkel mõtlesin, et suitse pole minu elus olemas, täpselt sama otsustasin ka alkoholiga, alkoholi ei ole minu elus enam olemas."
Tagantjärele on Raua sõnul kõige valusam, et oma käitumisega tegi ta haiget kõige lähedasematele. Täna on ta enda sõnul elu parimas vormis, teeb igal hommikul 60 kätekõverdust ja sörkjooksu. Lisaks raadiotööle käib Raud keskmiselt korra kuus turismigruppidega Ameerikas, kirjutab lugusid ajalehte ja tunneb üle aastakümnete taas mõnu rahulikust kulgemisest.
