"Vanusega tuleb tarkus ja teatud rahunemine, kuid ega minu kärsitus ole taandunud. Teinekord ajab lollus kopsu üle maksa ja ma ei ole õppinud, kuidas seda sekkumata pealt vaadata,» ütleb mõjukas suurettevõtja ja Eesti Olümpiakomitee president Neinar Seli.

Viie päeva pärast istub EOK president Neinar Seli (54) lennukisse, et lennata Sotši taliolümpiale. Ta ei ole mees, kes vajab kõrget ametikohta elamuste- ja eksootikajahile minekuks. Eesti jõukaimate hulka kuuluv Neinar võiks elada nautlejana mis tahes maailma nurgas, kuid ta on valinud palju ebamugavama tee. Endise vasaraheitja hasardiga püüab Neinar liigutada Eesti spordielus mägesid niisama uljalt, kui ta teeb seda äris ja poliitikas.

Kolmkümmend aastat tagasi olid sa sportlasena Musta mere ääres treeninglaagis. Mõne päeva pärast sõidad aga Sotši taliolümpiale EOK presidendina. Millised on su ootused?
Musta mere rannik on jätkuvalt väga ilus, kuid täna ei ole miski nii kui siis, mil mina seal noorsportlasena laagris olin. Grusiinide ja abhaaside vaheline kodusõda lammutas kõik ära. Minu treener oli Mart Paama ja Sotšis oli laagri ülem Abhaasiast pärit Martin Kutman. Kevaditi, kui seal laagris käisime, sõitsime igal pühapäeval kogu võistkonnaga Salme külla. Salme ja Sulevi küla on ju eestlaste külad Abhaasias, mille asustasid 19. sajandi alguses sinna paremat elu otsima läinud eestlased. Treener viis meid Lehe Viktori juurde, kus meil lubati punast veini juua ja pekki süüa.