«Ebameeldivat pealetükkivust kohtab siin palju, aga ma olen õppinud enda eest seisma,» ütleb New Yorgis näitlejaharidust omandav modell Christin Muuli.
Christin Muuli (20) õpib tunnustatud New York Film Academy’s. Talle on loenguid lugenud Hollywoodi tipud Kevin Spacey ja Brett Ratner…
Vabal ajal harrastab kaunitar Central Parkis kepikõndi. Kepikõnni edendajad Eestis valisid Christini oma esindusnäoks-kehaks ja ta on spordiala tutvustanud ka koos presidendiproua Evelin Ilvesega.
Miks sa otsustasid New York Film Academy’sse astuda?
Lava on olnud mulle teine kodu alates kolmandast eluaastast, kui alustasin modellinduse ja tantsimisega. Ma sain neljateistkümneselt esimese kaamerakogemuse – osalesin Austraalias kepikõndi tutvustavas filmis. See süvendas minus huvi näitlemise vastu veelgi. Uurisin põhjalikult erinevaid filmikoole ja leidsin, et NYFA on neist sobivaim.
{poolik}
Millised olid sisseastumiskatsed?
Toimusid intervjuu, keeletest, lavalise teksti lugemine ja on-camera kahevooruline audition (prooviesinemine – toim.). Intervjuul uuriti põhjalikult mu tausta ja kogemustepagasit.
Mu jaoks olid kõige põnevamad on-camera audition'id, kus ma istusin HD-kaamera ees toolil ja pidin esitama stseeni filmist «500 Days of Summer». Katsed olid vägagi intensiivsed.
Milline on su kõige toredam koolist saadud praktiline kogemus?
Ma jäin silma ühele mu koolis õppivale filmidirektorile, kes otsis õudukasse «Thesis» peaosalist. Kandideerisin ja saingi rolli. «Thesise» tiimiga töötamine oli vahva, kuigi meil olid New Jerseys seitsmetunnised öised võtted saja aasta vanuses majas, kus oli väga külm.
Ma jätkan ka modellina. Teen koostööd NYFA fotograafia osakonna tudengi, Londonis õppinud tailanna Nalita Issarachaiyos'ega. Lisaks võttis minuga ühendust Beryl Fine, kes on tõusev fotograaf, nõutud moefotograafi Christian Witkinsi assistent. Olen Beryliga kontaktis ja me alustame koostööd pärast mu semestri lõppu.
Kas su kursusel on õpilasi, kes võiksid Hollywoodis läbi lüüa?
Esimesel semestril oli mu kursusekaaslane 2010. aasta Miss Teen USA Kamie Crawford, kellel on kindlasti potentsiaali. Neid on teisigi, ka mul on potentsiaali Hollywoodis läbilöömiseks!
Ma tunnen end oma nahas väga kindlalt ja tagasiside õppejõududelt on olnud julgustav ja paljulubav. Olen õppinud ennast ekraanil nägema, kritiseerima ja aktsepteerima ning ma tean, et edasine sõltub minust. Luck is when preparation meets opportunity. (Õnn on siis, kui kohtuvad ettevalmistus ning võimalus. – toim.)
Kuidas sa New Yorgi eluga oled kohanenud?
Tulin NYCi läinud aasta augusti lõpus. Selle ajaga on mul nii mõnigi arusaam elust muutunud. Siinne kirev linnaelu, multikultuursus ja pidevalt ajusid loputav reklaamindus paneb inimesed hoopis teistmoodi tegutsema – olen sellest kõigest osa saanud. Tean nüüd, et külm põhjatuul on New Yorgis midagi muud kui põhjatuul Eestis. Suvi kuumast hõõguvate pilvelõhkujate vahel on aga võrreldav saunaga. Taolised drastilised erinevused on siin mitmete eluvaldkondade vahel. Iga teine ground zero rendipind on mingit sorti kohvik, või restoran, väljas söömine on osa newyorklase elust. Konkurents – sellega olen kohe kindlasti kohanenud, oskan sellest nüüdseks lausa mõnu tunda.
Mis oli sulle seal esialgu kõige võõrastavam?
Kõige ebameeldivam üllatus oli asjaajamistel esinev meeletu bürokraatia. Sain seda elupaika otsides omal nahal tunda. Ma olin kindel, et New Yorgis käib korteri leidmine paari päevaga. Tegelikult sain elamise kätte kuu aja pärast, sest bürokraatlikke toiminguid on ääretult palju. Nüüdseks olen harjunud, aga esialgu häiris mind see, et üüri tuleb maksta tšekiga. Siin käib väga vähe asju pangaülekandega.
Milline on sinu kodu?
Elan Manhattanil, üpriski südalinnas, kuid väga rahulikus rajoonis. Maja kõrval on suur park, kus saan oma mõtteid mõlgutada ja vaikust nautida.
Mul on suur DVDde kollektsioon, sest näitlejaks olemine eeldab oma eelkäijate elulugude ja rollide tundmist. Televiisorit ma ei vaata, sest see on segav faktor. Saan vajaliku info Inter-netist. Mu põrandal, punutud vaibal, on tihti laiali script'id (käsikirjad – toim.), mille kallal ma töötan. Ka raamatud on mu suured sõbrad.
USAs elamine ja õppimine nõuab paksu rahakotti…
Ma olen loomult kokkuhoidlik. Olen juba varasest noorusest alates oma väikesed sissetulekud kõrvale pannud. Seega olen saanud osaliselt ise oma hariduse eest maksta. Mu õpinguid toetavad kaks sponsorit. Mul on nendega kokkulepe, et ma nimesid ei avalda. Leidsin nad läbi modellitöö. Abi on ka perekonna toetusest, oleme asju väga ratsionaalselt ajanud.
Kui suured on su igakuised kulutused?
Summad on kuude lõikes erinevad, aga keskeltläbi kulub elamisele 400–450 dollarit (umbes 286–320 eurot – toim.). Korterite üürihinnad algavad Manhattanil 1500 dollarist kuus (umbes 1070 eurot – toim.).
Mulle tundusid esialgu toiduhinnad kallid, aga kui arvestada asjaoluga, et tegemist on New Yorgiga – nagu tihti öeldakse, maailma pealinnaga –, siis on need täitsa mõistlikud. Siin on palju kohti, kus raha sirgeks lüüa, seega peab ise endale aru andma, kuhu oma raha investeerida ja mille arvelt kokku hoida.
Kui palju kooli eest tuleb maksta?
Semestri eest tuleb maksta 12 500 dollarit (8930 eurot – toim.).
Millist elu sa saad endale lubada?
Ma olen oma eluga NYCis väga rahul. Olen saanud käia Broadwayl etendusi vaatamas, nautinud erinevate rahvusköökide hõrgutisi ja käinud mõnel rock-kontserdil. Nagu ma ütlesin, kõike saab kogeda, kui tead, millal ja kuhu oma aega ja raha investeerida.
Keda sa kuulsustest oled näinud?
Kohtasin Sohos Broadwayl Ford Modelsi modelli Ethan Jamesi, kes on Paul Smithi uus nägu ja ajakirja Vogue Paris märtsikuu numbri esikaanel. Me vahetasime paar sõna, mille põhjal tundus ta väga meeldiv inimene.
Ükskord käis raamatupoes Barnes & Noble kõva sagimine. Küsisin politseinikult, mis toimub. Ta vastas, et Bieberi-palavik. Hakkasin naerma ja kiikasin ülemisele korrusele, kus tõepoolest istus lehvitav Justin Bieber.
Meil käib koolis tihti külalisesinejaid, kaks kuulsamat neist on olnud Kevin Spacey («American Beauty») ja Hollywoodi filmidirektor Brett Ratner («Rush Hour»). Selliste inimestega kohtumine annab jõudu ja paneb rohkem pingutama.
Millega sa vabal ajal tegeled?
Ma loen palju, lihvin oma kokkamisoskusi, käin jooksmas ja teen Central Park'is koos õpingukaaslastega kepikõndi.
Kuidas on lood meestega?
Mul läks paar kuud aega, et harjuda meestega, kes mulle tänaval mõne kommentaari viskasid. Kasutan nende kohta sõna creep (veidrik – toim.). Sellist ebameeldivat pealetükkimist kohtab siin palju, aga ma olen õppinud enda eest seisma.
Kui tervislikult sul õnnestub toituda?
