Telesaates «Selgeltnägijate tuleproov» tuntust võitnud eksvang Indrek Leibur kahetseb, et ta oma Ingale valetas ja talle truudust murdis. Nüüd teeks Nõia-Ints kõike teisiti!

Lisaks selgeltnägijate saatele ka teleshow’s «Õhtusöök viiele» üles astunud Nõia-Ints (33) otsib tasahilju tööd ega välista, et neil ekskallimaga, praegu baaridaami ja tantsijana Itaalias leiba teeniva Inga Kallbergiga (23) suhted veel üles soojenevad.

Praegu elad sa endiselt Inga vanaisa juures?

Ma olen jäänud Inga ja tema vanaisa südametesse. Oleme Ingaga jäänud sõpradeks ja ma elan tõesti endiselt ka tema vanaisa juures. Vanaisa kasvatas Inga üles, Inga läks Itaaliasse ja vanaisa jäi üksi – nii et ma ka aitan tema vanaisa. Vanaisal ei ole selle vastu midagi, et koos edasi elada. Meil on eraldi toad. Eks mul on endal ka veidi häbi tal jalus olla. Samas, ma aitan tal näiteks suvel kas või muru niita, ta üksinda päris enam ei saa. See, mida ta nädal aega teeks, teen mina tunniga. Ajasin tal näiteks kuuri katuselt lume ära – see oleks muidu kokku kukkunud. Vanaisa on 72aastane, ega ta ei lähe redeliga sinna kõrgele kuuri otsa lund lükkama.

Aga muidugi oleks endalgi parem, kui ei sõltu kellestki – iial ei tea, millal kellelgi mingi kiiks pähe tuleb ja siis mine puu alla magama. Kui tööd leian, kolin sealt ka ära.

Millest sa elad muidu?

(Köhatab.) Vanaisa kulul praegusel hetkel…
{poolik}

Et kui ta süüa vaaritab, siis sulle ka?

Nojah, kahekesi me ju elame seal. Ta on väga vahva. Vahel pakub ka raha, kui välja lähen. Ma iga kord ei võta vastu. Ei taha võtta. Niigi ta hoiab mind kui oma poega. Ma seda olukorda kindlasti ei kasuta ära, aga mul pole praegu lihtsalt minna ka kuhugi. Kuhu ma lähen?

Oled töö leidmise osas lootusrikas või hakkad meelt heitma?

Ma ei heida kunagi meelt, olen lootusrikas – kui ma ei leia täna ega homme ega kuu aja pärast, siis kolme kuu pärast ikka.

Oled käinud mõnel töövestlusel?

Olen küll, näiteks juuksurisalongis. Ainuke põhjus, miks ma tööd ei saanud – ma ei ole pädev naiste juuste värvimises, pole neid töid teinud.

Pole hullu. Eks ma otsin ennekõike ehitustööd, ja kui on ka selliseid töölõike, mida pole varem teinud, õpin ära – olen alati kõik kiiresti ära õppinud. Nende asjadega on nii, et kui inimene tahab midagi ära õppida, siis ta ka õpib, kui ei, siis ei õpi. 

Inga ongi nüüd Itaalias uue mehega?

Jah, nii on. Eks olin ise ka rumal, olin suhtes temaga ükskõikne. Tagantjärele on alati kõik targad. Muidugi, kui saaks asju uuesti teha, ma ei teeks enam selliseid vigu.

Mis vigu sa tegid?

(Ohkab.) Valetasin vahepeal ikka… Ütlesin, et tulen tunni, aga tulin hoopis viie tunni pärast või järgmisel päeval. Muidugi, kaua võib kannatada! Eks ta mõnda
aega neelas lihtsalt alla, aga ühel hetkel asus otsima väljapääsu – et minust ja üldse Eestist eemale minna.

Kahetsen siiralt, et nii käitusin, nagu käitusin. Saaks aega tagasi, teeks teisiti. Aga mine tea, võib-olla oleme poole aasta pärast jälle koos. Farmi-Gabriel olla ka ju jälle Adelinaga koos… Inga aga reisib ringi, mõne aja eest käisid selle mehega Veneetsias, peagi lähevad Ameerikasse. Mees teeb reisid-asjad välja. Loodame, et teda ei kasutata ära – et algus on ilus, on kõik asjad, aga… Samas, mis mõttes teda ikka ära kasutatakse – rumal Inga ei ole, ei lähe end müüma kuskile. Olen ta välja õpetanud, ta ei ole lõdva püksikummiga. Oskab oma mina paika panna.

Aga minul mingid tunded tema vastu ikkagi on, siiani. Kui Inga annaks võimaluse, kindlasti parandaksin end. Nendest asjadest saadki alles siis aru, kui oled inimese kaotanud.

Süda kisub sees kokku, kui teda piltidel uue kallimaga näed?

Ei no muidugi, noh… Kui mingi tunne teise vastu on, mingit armukadedust ikka tunned. Aga mis ma teha saan? Ja ega Inga ei ole ju ka ainuke naine. Sellepärast ma ei heidagi meelt. Jah, ta oli ilus ja armas, hea keha ja kõik asjad ja… Aga paljugi.

Sa ennast petetuna ei tunne?

Ainus, mida tunnen, on Inga uue mehega seoses – tema poolt polnud õige niimoodi meie suhtele vahele torkida. Eks vihastab küll, kui mingid pornostaarid (Inga uus itaallasest peigmees Oscar Leo Fontana osaleb Indreku teada pornofilmides – toim.) sinu ellu trügivad…

Mina olen nendes asjades olnud aus. Kui inimesel on juba olemas keegi, kellega ta koos elab, ma ei hakka keelt kõrva ega mesijuttu ajama. Ma ei hakka midagi üritama. No on varem olnud ka hõivatud naistega nende endi soovil teemasid, on voodiski oldud paari abielunaisega, aga… Jah, tunnistan, olen Ingat petnud. Kui meil oli teisega vahekord, oli meil Ingaga reegel, et sealt edasi ei lähe – armastuseni asi ei lähe.

Naised tulevad ja lähevad?

Muidugi, aga paljud tahavad ennast kohe ära tappa…

Sul ei ole hing niimoodi kriipinud?

Selliseid kordi on olnud küll, kus oled jäänud kaotajaks, aga sellist mõtet, et läheks ja tapaks end nüüd ära, pole kunagi tekkinud. Mind ei üllata miski, olen ju vanglas ka abiellunud. See on nüüd ka lahutatud. See oli tema soov. Ma ei tea tegelikult siiani põhjust, miks. Saime suvel Valgerannas kokku. Helistasin talle ja viisin öösel randa ja siis sõitsime hommikuni Pärnus ringi. Ma ei hakanud seda isegi küsima, vana asja meelde tuletama. Aga ta nõudis lahutust ootamatult. 2007 abiellusime, kümme kuud olime abielus.

Kuidas tutvusite?

Vanglas. Ta istus ka kinni. Olime eraldi kambrites, aga ühe koridori peal. Isegi nii on kõrvalkambri naistega suheldud, et
radikatoru ümbert on auk suuremaks uuristatud – ja sealtkaudu saadetakse kirju. Kuna ta oli vastaskambris, suhtlesime läbi ukse. Siis tehti eraldi naisteosakond. Me kaks päeva suhtlesimegi enne läbi ukse. Aga ta jättis mu nime meelde. Siis ta vabanes paar kuud hiljem ja saatis endast fotosid – me ju näinud ei olnud. Kus sa läbi ukse näed! Siis suhtlesime pool aastat ja abiellusime. Eks ta kartis, et tulen välja ja jätan ta võib-olla maha… Aga tal läheb praegu väga hästi, sai lapse – tal on teine mees juba.

Mille eest tema istus?

Narkootikumide pärast, ja vist varastas Asso Kommeri (90ndate alguses skandaalne jäägrikompanii ülem – toim.) relva kuskilt auto pagasiruumist.

Mismoodi teie suhtlus läbi ukse välja nägi?

Kuulsin naisterahva häält. Hüüdsin talle: «Halloo! Oled eestlane?» Tartu vanglas olid enamjaolt Kohtla-Järve venelased. Edasi ajasin lolli juttu, et olen 18aastane Romeo, esimest korda istun, kinni pandi valedokumentide eest, kümneks kuuks. Aga ta sai aru, et tegu on vana pätiga. Saatsin talle läbi söögijagaja kirja. Ta hakkas kohe mõtlema, et huvitav, kuidas esimese korra poiss, alles kolmandat päeva istub, oskab kohe nii kirja saata! Ma hiljem muidugi ütlesin, et olen tegelikult see ja see. Kui ta välja sai, võttis nädala pärast ühendust. Saatis oma numbri ja fotod. Minul oli istuda jäänud veel kolm ja pool aastat. Kui lahutasime, oli jäänud kaks ja pool.

Oleksingi varem vabanenud, asi oli kohtus ülevaatamisel, kui ühel hetkel kutsuti mind vanglas kabinetti ja öeldi, et su abikaasa lahutab sinust. Olin kui kirvega pähe saanud – et mis lahutus?! Kuna ma polnud teda nädal aega kätte saanud, aimasin, et on mingi jama. Nojah, aga kohtus kadus mul sellega seoses kohe ära ka alaline elukoht ja välja puu alla sind elama ei lasta. Vabanesin alles aasta pärast. Muidu oleksin saanud tõesti juba siis välja.

See tegi meele mõruks…

Oli küll selline tunne, nagu pani mind kinni jälle… Kui hiljem kohtusime, ütles ta, et jah, oleks võinud selle aja ära oodata, ma oleksin välja saanud ja siis oleksime jutud sirgeks rääkinud. Aga noh, sain hiljem välja, temaga Pärnus kokku ja väga meeldiv oli. Sain välja 2008. aasta 23. detsembril, see oli hea jõulukingitus.

Kui kaua kinni istusid? Oli sul ka enne mõni suhe?

Mul oli neid küll, olin noor ka siis. Kinni istusin 13 aastat. Veidi üle kahe ja poole aasta jäi veel tingimisi peale. Kokku oli ju määratud 16 aastat.

Paljud on tagasi kinni kukkunud. On sul enda arvates seni hästi läinud?

Jah, nii mõnigi kongikaaslastest ütles, et läheb kolm kuud ja Ints on peksmistega kinni tagasi. Mind on aidanud see, et kui kuhugi lähen, midagi teen, siis… See on nagu malemäng – mõtlen mitu käiku ette. Et mitte sekeldustesse sattuda. Kui keegi provotseerib, ütleb kas või, et mine nahhui, ütlen vastu, et okei, ma tean, et ütled mulle nii purjuspäi, aga kaine peaga mitte – ei julge. See rahustab hästi.

Kunagi lahendasin neid asju nii, et kui keegi mulle vale sõna ütles, umbes et «mida sa passid siin» või «mida sa seisad siin», panin kohe vastu hambaid. Nüüd võib mulle keegi ka öelda, et mine m…i, aga ütlen lihtsalt vastu, et mine ise. Provotseerijaid ikka leidub. Käisin enne vabanemist Tartu vanglas vihajuhtimisgrupis.

Miks sa kinni läksid?

Varguste eest. Sain kaks ja pool aastat. Ülejäänu tuli vanglas otsa, seal tehtud kuritegude eest. Nende eest pikendati aega 16 peale. Sain juurde vanglast põgenemise eest, siis oli röövimine, peksmine ehk üliraskete kehavigastuste tekitamine, narkootikumid… Rohkem ei olnudki midagi.

Sa jäid omal ajal noorena laokile ja ripakile?

Kasuisa jõi ja… Tänu sellele ma ei tahtnud kodus olla, koolist enam koju ei läinud – mida ma lähen sinna purjus inimestega rääkima! Jäingi linna peale (Indrek elas siis Võrus – toim.) ja seal tekkisid sellised tuttavad, noored, kes just olid vabanenud Viljandi noortekolooniast. Nii hakkas see elu pihta, 13aastaselt vähemalt – siis hakkasin nende pättidega kokku saama.

Käisid lapsena ka toiduvargil, et süüa saada?

Oli vahepeal küll nii ka. Kui süüa tahtsime, pidime minema, käisime korterites vargil. Seda oli ikka, jah…

Mida sa sellelt aastalt ootad?

Peamine, et saaksin oma elu jälle rööbastesse. Naistega ei kiirustagi. Kui saab töö paika, tulevad pruudid ka. Otsin tööd ega ole seejuures murest murtud, ei jää stoppama, ikka teen ja liigutan ennast, et kuhugi jõuda.