Näitleja Inga Alliku ja temast seitseteist aastat vanema muusiku Toomas Lunge armulugu algas kaunilt kui soe suvepäev.

Nüüd, kaks aastat hiljem, veedavad Inga (28) ja Toomas (45) kirglikult aega Türgi päikese ja palmide all. Tom puhkab ja Inga harjutab näidendiks «Nääripidu».
See on nende teine ühine Türgi reis. Inga ja Toomas peatuvad Alanyas mereäärses tornmajas ühele Eesti ärimehele kuuluvas korteris, mille rõdult avaneb miljonidollarivaade Antalya lahele. Inga käib aeg-ajalt Villu Kanguri uue komöödia «Nääripidu» proovis ja tema poeg Rasmus mängib basseini ääres. Rasmust võiks pidada Toomase pojaks, sest neil on väga sarnased silmad.
Inga ja Toomas kohtusid, kui Munamäel lavastati malevateemalist näitemängu «Muna EÜE ehk Viimane kava». Vana malevalaulik Toomas oli seal muusikalise kujunduse juht ning Inga kehastas tublit noort malevlast.
 
Hommikune suudlus
Väike Sulbi külake Võhandu jõe ürgorus. Hommikune udu. Rohi on veel sügavalt kastene. Vesi vuliseb ja jõeforellid teevad oma varajasi treeninghüppeid. Päike sirutub kergelt männilatvade poole. Läbi udu ilmub välja üks paar: Tom ja Inga käsikäes. Nad peatuvad hetkeks, vaatavad teineteisele põhjalikult silma ning suudlevad kuumalt.
«Me tegime tükki koos, see oli paar aastat tagasi. Ju oli mõlemal elus selline hetk, et kõik klappis,» räägib Inga.
#end#
Toomase ja Inga esimene ühine suvi kulges malevalaulude võtmes, mis pajatasid väiksest suvisest armuloost, kuivanud heina lõhnast ja segumasina urinast. Nad kõndisid käsikäes hommikusel kastesel murul, nende silmis põles armastus ja õhtul oldi koos lavalaudadel.
Aasta hiljem kolisid nad kokku. Siin oli võtmetegelaseks Inga väike poeg Rasmus (5) eelmisest kooselust. Viimsi, kus Inga emaga elas, ei pakkunud noore näitlejanna pojale lasteaiakohta.
Labane lugu. Inga haudus mõtet asuda ümber Ida-Virumaale isa katuse alla, et Rasmus saaks lasteaeda. Kuid lõpuks kolis hoopis Tomi juurde Tartusse ja võttis poja kaasa.
«Elasin elu esimesed viis aastat koos vanaemaga Pärnus, siis Tallinnas. Mu emal on Viimsis korter. Kuid laps ei saanud lasteaiakohta, ei Viimsisse ega Tallinnasse, aga Tartus oli lasteaed viie minuti kaugusel. Sellised asjad saavad saatuslikuks. Tartu on mõnus. Vaikne. Hea rahulik. Turvaline. Tööl võib käia kuhu iganes, kui on auto olemas.»
Tom ja Rasmus harjusid teineteisega kiiresti. Inga sõnul saavad nad hästi läbi. Neil kolmel olevat koos väga vahva.
Võib-olla aitas otsusele kaasa ka aasta tagasi tehtud ühine reis Türgisse, kus kahemastilistel purjekatel sõideti koos sõpradega mööda sooja ja kuuma Vahemerd.
 
Saladusi pole
Oma kooselu ei ole Toomas ja Inga siiski registreerima kiirustanud.
«Ma ei oska küll meie juriidilist seisu öelda. Kõik toimib vabatahtlikkuse alusel. Me ei ole ühtegi lepingut sõlminud. Me elame vabatahtlikult koos. Kõik on selge, saladusi ei ole,» sõnab Inga.
Hetkel ei mõtle nad ka veel ühisest lapsest, on teisigi asju ajada.
«Praegu on igasuguseid mõtteid,» räägib Inga. «Ma olen noor naine ega välista midagi. Ma ei tea, kuhu elu pöörata võib, aga hetkel on näidend ja magistrantuur. Rasmusega ma näen, kui keeruline on noor ema olla. Ma prooviks vähemalt ühe ägeda mehe üles kasvatada. Rasmusega on maadlemist küll. Täna õppis ta näiteks ujuma. Tal ei olnud täispuhutavaid asju ümber käe ja juba ujus.»
Inga on rõõmus ja roosa. Kuidas teisiti. Väljas on 30 kraadi sooja, laps ujub basseinis ja lained loksuvad randa. Elu on põnev.
«Tunnen, et mind võetakse juba ka Tartus omaks. Mulle öeldi alguses, et läheb aega, enne kui õigeks tartlaseks saan.»
Vanemuise uksed ei ole Ingale veel avanenud. «Selle peale ma väga ei rõhu, üks päev korraga. Mulle on tähtis, kuidas Rasmusel läheb, et tal oleks lasteaias hästi. Meil on ka aabits kaasas, et ta õpiks lugema. Ta juba veerib ja võtab ise raamatu kätte. Sa pead suunama lapse mingile tegevusele täiesti teadlikult ja jätma siis väikese pausi, et ta saaks selle ise uuesti avastada.»
 
Proovib armukese rolli
Näitlejad on Türgis harjutanud komöödiat «Nääripidu», kus Inga mängib noort ja ilusat Dilla-Küntijat, koleda ja vana mehe armukest.
«See on väga põnev ja intrigeeriv,» kiidab Inga. «Teist osa ei ole veel ja me ei tea, kuidas see lõpeb. Aga seltskond on lahe. Ükskõik kuidas ka teine vaatus edasi ei läheks, selle seltskonnaga võib ükskõik millest läbi ujuda. Usun, et tükk tuleb väga kihvt.»
Inga on vabakutseline näitlejanna, kes töötab projektipõhiselt. Ta teeb kaasa Vana-Baskini teatri näidendis «Maksuamet» ja õpib Eesti Muusika Akadeemia kõrgema lavakunstikooli magistrantuuris lavakõnet ja häält.
«Meil on väga vahva kursus ja kurb on, et see läbi saab. See oli mul ainuõige otsus minna magistrantuuri. Saan head teadmised hääle tervishoiust, kuidas häält hoida ja edasi arendada.»
Esimese osa oma näitlejaharidusest sai Inga Lembit Petersoni juures Eesti Humanitaarinstituudis.
Rasmus tormab plastmassist sõjamehega vehkides rõdule ja teatab häälekalt, et süüa saab. Nimelt on suures köök-elutoas sündinud väike kulinaarne ime ning seltskond suundub võtma einet, milleks on hakklihaga täidetud piprakaunad, ning rüüpama Türgi punaseid veine. Päike hakkab kohe loojuma.
 
Toomas Lunge: Suhetesõda ei vii kuhugi!
Toomas Lunge avab taustu, miks armuasjad lähevad, nagu nad lähevad.
«Ikka loodetakse pikka ja rahulikku suhet, koos vananemist, aga elu võib teha oma korrektiive,» ütleb ansamblite Justament ja Lindpriid solist Toomas Lunge.
 
Milline oli su esimene Türgi kogemus?
Eelmisel aastal käisin. See oli üks mu imelisemaid reise. Sõitsime koos Inga ja oma seltskonnaga kahemastilise puust purjekaga mööda Vahemerd ja nautisime. Kajut, dušš... See oli mõnus türklaste turismi Nokia - purjetamine, ujumine ja ajalugu.
 
Kuidas läheb?
Ma ei kurda millegi üle. Iga päev on huvitav. Koju jõudes jätkan Lindpriide tuuri ja järgmisel aastal saab vana armas Justament 30aastaseks. Siis on veel kooslus Kaunimate Aastate Vennaskond, kuhu kuuluvad peale minu Andres Dvinjaninov, Jüri Lumiste, Hannes Kaljujärv ja Indrek Kalda, kellega koos esineme. Meil on üks etendus Vanemuises - «Kaunimad hetked su elus».
 
Kas Toomas Lunge on nii kõva bränd, et sul ei ole probleeme?
See ei ole minu otsustada, kui kõva bränd on Toomas Lunge, aga tuleb teha seda, mis endale meeldib. Kui endale meeldib, ehk siis meeldib kellelegi teisele ka. Igasugune selline muusikaline tegevus, mis on endale vastukarva, tuleb koheselt ära lõpetada. Tuleb leida asi, mis ennast huvitab, ja silmaklappe ei tohi omada.
 
Kuidas sul naistega läheb?
Naistega läheb mul alati hästi. Kenasti.
 
Kas Inga oli õige valik?
Valikud tulevad elus iseenesest. Liiga pikalt ei saa midagi ette ennustada. Ikka loodetakse pikka ja rahulikku suhet, koos vananemist, aga elu võib teha oma korrektiive.
Kui sa loed Kroonika veergudelt mõne paari pihtimust, et kui hästi neil läheb, siis paari nädala pärast leiad üllatunult loo, et juba lahutavad. Nii võib tekkida isegi ebausk oma suhtest rääkida.
 
Mis su eelmise suhtega juhtus?
Midagi ei juhtunud. Viisakalt öeldakse, et kasvati teineteisest lahku ja on võimalik säilitada sõprussuhted. Tegelikult tekivad mõlemal poolel oma tahtmised ja nägemused. Isegi suurt tüli ei pruugi olla. Tuleb vaid otsustada, kuidas on parem. Meil tekkis mõlemal tahtmine jätkata kuidagi teisiti ja mõlemad pooled on oma otsusega rahul. Minu arust läheb mõlemal hästi.
 
Siis on ju okei?
Ongi okei. Suhetesõda ei vii kuhugi. Suhetesõjas ei ole võitjaid.
 
Sa ole kogemustega. See ei olnud sul esimene kord vahetada?
Tuleb nii välja, aga ma ei reasta. Ma olen vahel ka üksi elanud mõningad perioodid, aga mulle ei meeldi üksi elada. Meelsamini elan kellegagi koos ja oman ka mingit vastutust.
 
Tahad veel lapsi?
Seda ei saa kunagi ära öelda. Meie ei vali lapsi. Lapsed valivad meid.