«Ma tahan parajas koguses vabadust, tuge oma plaanides, tunnustust, õrnust, juhendamist, kaitsmist,» sõnastab Liis Lass toimiva suhtekeemia. Liis arvab, et tal on oma ea juures tänaseks piisavalt elukogemust, et ära tunnetada, mis tegelikult on õnneliku suhte saladus!
Mõni aasta tagasi kaunistas Liis Lass (24) tihti ajakirjade esikaasi ja veebilehekülgi ning pakkus paljudele meediaväljaannetele intrigeerivat kõneainet nii oma töiste saavutuste – meenutades tema kinnitamist botaanikaaia turundaja ametikohale paar aastat tagasi – kui ka suhetega. Kuid siis kadus Liis äkki areenilt. Tookord suundus ta koos ärimehest elukaaslase Oliver Rein-saluga (24) Hispaania päikese alla. Nüüd, loo ilmumise ajal, on Liis juba ajutiselt Hiinas ülikoolis, Beijing Technology and Business University`s magistrikraadi taotlemas ja hiina keelt tudeerimas.
Mis elu te Hispaanias elate?
Hispaanias elame samamoodi nagu Eestis. Mina töötan oma firma asjadega. Eriti hästi õnnestuvad Hispaanias loomingulised projektid – paljud minu lood on sündinud päikeserannikul. Elukaaslane Oliver toimetab sealt samuti omi asju, kui vaja. Meil elavad seal sugulased, elukaaslasel vanemad ja minul tädi ja tädimees. Meil on seal palju sõpru, sealhulgas palju eestlasi. Seal on head puhkamisvõimalused – soodne kliima, golfirajad, turgutav päike. Selle aasta jooksul oleme Hispaanias olnud päris palju.
Mis asju sina sealt siis ajad?
Minu kodulehelt saab aimu sellest, mis teenuseid pakun. Stuudiosalvestusest copywrite´ini. Lisaks olen tegev ka oma ema ettevõttes ning juhin kooli kõrvalt tehnoloogia start-up´i SoundSmart.
Minu laulutekstidega lugusid on esitanud näiteks Rolf Junior, Luisa Värk, Mia, Helen, Elma-riachi, Ott Lep-land, Lenna Kuur-maa jt. Eurovi-siooni finaalis on minu sõnadega lugu olnud kolmel korral ning võitnud olen ka raadio Elmar aastahiti looga «Üks teiseta». Hetkel teen muusikalisi kujundusi telesaadetele, sealjuures populaarse saate «Kodutunne» nimilugu. Ning seda kõike teen ka Hiinast, jätkuvalt, kogu aeg.
{poolik}
Mida töö sinu jaoks tähendab?
Töötan peamiselt arvuti ja telefoniga. Seega, õnneks mitte kontorit, rutiini ega vingus näoga ülemust. Olen realiseerinud oma ärijuhtimise kraadiga kaasa saadud teadmised ja olen juba mitu aastat väikeettevõtja. Teenin täpselt nii palju, kui palju oma aega töösse panustan. Ka loomingule kuluvat aega käsitlen tööajana ja vahel läheb kiire lootellimuse täitmiseks kaotsi nii mõnigi väärtuslik unetund. Keegi kunagi mainis, et pidin olema paljude heliloojate ja artistide jaoks nagu SOS-pill – et kui salvestuse aeg läheneb ja sõnu endal ei tule ega tule, siis võib helistada Lassile ja suure tõenäosusega tema ikka jõuab.
Kuidas te Oliveriga kohtusite?
Oliveriga olime ülikoolikaaslased, meid seovad sarnased eesmärgid, huvid ja maailmavaade. Minu jaoks on väga oluline, et saan inimesega rääkida oma ambitsioonidest, ilma et mulle öeldaks «see ei ole saavutatav», «see ei ole reaalne» või et «seda on liiga palju tahetud». Ma tahan parajas koguses vabadust, tuge oma plaanides, tunnustust, õrnust, juhendamist, kaitsmist. Ma ei tea, kas seda on palju tahetud või ei, aga omalt poolt proovin sama vastu anda. Arvan, et mul on tänaseks piisavalt elukogemust, et ära tunnetada, mis tegelikult on õnneliku suhte saladus.
Oskad sa seda ka sõnastada, mis siis on õnneliku suhte saladus ja millised on sinu plaanid abiellumisega?
Suhtest võin pikemalt rääkida siis, kui tõepoolest abiellun.
Teie suhe, seks, vaimsus ja kõik muu sinna juurde on säilitanud oma värskuse?
Rahast ja seksist rääkides ei oleks tegemist enam minu antud intervjuuga, vaid infohunnikuga, mis võib-olla tõesti ehk inimesi huvitaks, kuid ei portreteeriks sealjuures mind.
Oma endise elukaaslase Elmar Liitmaaga teete veel koostööd või lõppes töösuhe koos armastusega?
Ei, nii traagilisi noote meie elus ei ole, ikka teeme koostööd. Näiteks menuka telesaate «Kodutunne» muusikaline kujundus on meie töö, ka nimilugu. Hetkel töötamegi sarnase projektiga.
Miks õpid ja täiendad end pidevalt?
Õppimine on nauding ja tõenäoliselt ka eluviis. Praegu sobivad õpingud minu maailmaavastustega ja elukorraldusega väga hästi. Ajaveetmiseks kusagil lounge’is istumist ja totakat moeblogi pidamist ma enda puhul eriti ette ei kujutaks.
Püüan poole oma ajast panustada ettevõtlusele ja poole enesetäiendusele ja loomingule. Ning pidevalt on ju miljon lisaprojekti: Mängi siin filmis! Tule, teeme seda raadiosaadet! Eks ma valikuliselt ikka teen ka, raadio ja teletöö vastu põleb vanast ajast ikka väike kireleek.
On sul oma karjääri sättides numbrites kajastuvad eesmärgid või pigem suund, kuhu vaatad?
Jah, mul on oma visioonid, ettekujutused, ideaalid ja B-variandid. Saatuse hoolde ma selliseid asju päris ei usalda. Inimene on nagu puuleht, kes liiga kaua ennast tuulest kõigutada lastes ikka porisena kellegi talla külge jääb. Ma tahaks ikka enamat. Ja minu jaoks on naljakas see, et paljud ei taha, paljudele piisab. Ja siis ma mõtlen, et ju ma olen see teistsugune inimene – rahutu hing.
Millised on su ambitsioonid?
Ütleks pigem nii, et elan põhimõtete järgi, et kunagi ei tohi lakata unistamast ja alati tuleb püüelda parima tulemuse poole. Õnnestumise või läbikukkumise tõenäosus võib olla võrdne, aga proovimata ei juhtu kindlasti midagi. Sinna kuhugi vahele võib panna ka sõna «globaalne» või mida iganes keegi soovib.
Rutiin – mugav või igav?
Oleneb, mis koguses. Natuke rutiini peab olema, et elu järg ära ei kaoks. Aga kui rutiini saab liiga palju, siis minu puhul lööb rõhk küll kaane maha ja korraliku pauguga.
Magad rahulikult?
Mis linnukesel muret, muidugi magan! Aga
uinumisega on hoopis see asi, et mul tekib silmad kinni pannes tihti selline inspiratsioonitulv, et voodist kirjutuslaua taha on mindud nii mõnigi kord.
Mis sind vihale ajab, nutma paneb?
Nutma ajab see, kui löön varba ära, aga vihale ajab inimeste piiritu rumalus.
Kirjelda oma ideaalset päeva ja ideaalset elu.
Olen juba üsna kaua eluga täitsa rahul. Aktsepteerin argipäeva sellisena, nagu ta mu ette avaneb. Mida vähem tervistkahjustavat müra, seda parem. Mõtlen siin müra nii hinges, südames kui ka kodumaja all. Selline vaikne rahulolev tiksumine kalli inimese kaisus, teades, et homme on kõik jälle ilus ja tore, on vast see minu ideaal. Konks peitub aga selles, et kunagi ei saa kindel olla, mis homme tuleb, ja sellest ka paratamatus – ideaal on püüdmatu. Püüdlus seevastu väärt proovimist.
Ilus ideaal. Välisest ilust rääkides, kas oled oma välimust kasutanud millegi saavutamiseks?
Välimus kui vahend ei kuulu minu relvaarsenali, ausalt öeldes... Seega mul on üsna keeruline vastata. Terava keele ja omamoodi huumoriga saavutab tõenäoliselt rohkem kui silmade volksutamise ja pikkade koibadega. Aga jah, mis ma seletan, eks ma oskan kiisu kombel nurruda ka kui vaja. Aga siis peab ikka väga vaja olema.
Iluoperatsioone oled teinud?
Ei ole, jumal tänatud! Kuigi omal ajal, hehee... ma räägin nagu vana inimene... aga modellindusega rohkem tegeledes oleks peaaegu et kuradile sõrme andnud küll. Õnneks sai see keskmiselt-rumalam-eluperiood läbi ja praegu vabatahtlikult nuga endale ligi ei laseks. Meditsiinis eelistan üldse vähe alternatiivsemat lähenemist, seega operatsioonid kui sellised ei ole minu jaoks lihtsalt võetavad poeskäimised, et täna võtan tissid ja homme uued huuled. Aga ma tuttavate seas vaatan, et neid «poeskäijaid» ikka on.
Paljud kaunid naised ütlevad, et raske on pürgida kõrgustesse, sest neid ei võeta tõsiselt. On ilu hoopis takistuseks saanud?
Ju ma siis ikka nii ilus pole, et takistuseks oleks saanud. Siiani on ainukeseks takistuseks minu ja mu eesmärkide vahel olnud ikka mina ise ja tavaliselt astun sellistel puhkudel enda eest ilusti ära. Eks aktiivsemad inimesed puutu ikka kokku erinevate ületamist vajavate momentidega ja sellisel juhul selgub ka see, kes läheb edasi, kes tagasi ja kes seisab hoopis paigal.
Millised on su rahalised ambitsioonid?
Rahaga palju muud ei osta kui asju. Olen oma elus töötanud korraga kolmel töökohal ja kui tagasi mõtlen, siis oli see ka kõige suuremate kulutamiste periood. Mõistsin pea, et nõnda palju ma ei vaja. Selge on see, et eraharidus on kallis ja ma ei taha isegi mõelda, mis see summa võiks olla, mis ma haridusse olen investeerinud, lisaks õppelaenud. Aga ma ei ütle seda kahetsusega ja sellepärast räägingi investeeringust, mitte kulutusest. Mulle meeldib ütlemine – pankrot on ajutine, vaesus igavene. Inimese ettevõtlikkus ja elurõõm otsustavad, kumb seis tal raskel ajal on.
Pensionisammas on?
Tõenäoliselt on see mul kuskil pangas pähe määritud, aga sellele loota oleks lollus. Plaanin tulevikus toetuda oma investeeringute, sealhulgas hariduse tootlusele.
Milline on ühises elus rahaline panus Oliverilt, milline sinult?
Kui lugeja ootab, et mõnuleme ööd ja päevad pärlivannis ja kütame rahapakkidega pliidialust, siis seda me kahjuks ei tee ja seega sellest kirjutada ei saa.
On sul olnud olukordi, kui raha pole?
Seda võib vist küll öelda, et olen suutnud enda eest alati rahaliselt seista. See ei ole ju hooplemine? Kui tahan ülikoolis käia ja vahel restoranis süüa ning võib-olla kallitele inimestele isegi midagi kinkida või osta, siis oleks tark ikka tööd ka teha. Mida rohkem teed, seda rohkem saad – väga lihtne. Lapsena sain vahel taskuraha, kogusin ja siis vahel ostsin midagi. Mingi sukasäärde koguja ma pole, sest raha ajaväärtuse liiga hästi tundmine ei luba. Pole ka suurem asi hilpude ostja, igatahes täna enam mitte. Viimane suurem ost oli kvaliteetsed matkapüksid, mida laskesporti tehes kanda ja milles suvel hea tsikliga uhada. Maksid umbes 300 eurot. Aga see pole mingi hooajaost. Kui midagi tahan, siis teen tööd selle nimel. Ja kui olen suutnud oma palga liiga kiirelt ära kulutada, eks söön siis tatraputru!
Kas 10 eurot on suur või väike raha?
Piisavalt suur, et mõelda järele, kuhu see investeerida. Kui on suurem eesmärk, tuleb see säästa. Kui on tahtmine teha head, on see lubatud ära annetada, ja kui on tahtmine osta sixpack õlu, no siis tuleb see osta!
Annetad?
Annetan. Ükspäev suve alguses läks nii, et läksin sõbrannale sünnipäevalilli ostma ja vanalinnas palus vanem härra väikest rahalist abi. Andsin. Siis tuli kaubanduskeskuse ees vene keelt kõnelev preili juurde ja ütles, et peab minema rongile, kuid raha pole. Ta oli kohvriga ja puha. Eks ma siis jälle andsin. Kui lõpuks vaatasin, et plaanitud roosisülemit enam alles oleva sularahaga küll ei osta, lasin viimased viis eurot poe sees olevasse klaaskasti. Siin oli kannataja küll sõbranna, aga abipalujat tuleb ju ikka aidata. Alati.
Andsid mõni aeg tagasi välja raamatu «Kes sandistas lugeja?». Kuidas raamat müüs?
Väga hästi! Tegin oma esimese raamatu väljaandmisel kahe asjaga ajalugu. Esiteks suutsin hoida oma raamatu müügihinna ebatavaliselt madala ja teiseks müüdi raamatut Solarise toidupoe kassades, kus tavaliselt vaid nätsud ja kommid on. Meediaeksperiment, nagu ta oli, sai loetud õnnestunuks.
Kuidas end vormis hoiad?
Vorm on mul selline tänuväärne olnud, et hoiab ennast natuke nagu ise. Kuigi minu viimase aja avantüür on taimetoitlus. Olen seda praktiseerinud nüüd juba pea kaks aastat ja päris hea on olla – keha on mürkidest puhtam, energiat on rohkem, mõttetut ärritumist on vähem. Ainult vein hakkab kiiremini pähe. Aga hea toidu nautimine on minu jaoks väga oluline, lausa rituaal. Aga vorm? Mu päevaplaan on nii kiire ja aktiivne, et täiendavat spordisaalikülastust pole vaja. Ühtlasi sõidan tsikliga. Tsikkel on üsna raske ja suvel ajab korralikult higistama ning laskesporti tehes saab maas ka roomatud kui vaja. Ongi kogu vorm.
Miks taimetoitlaseks hakkasid?
Uudishimulik, nagu ma olen, otsustasin lihtsalt proovida. Ilma ühegi otsese põhjuseta. Iseenesest olen lihasööja olnud terve oma eelneva elu, kuid ju oli siis vaja mingit uurimisküsimust tõestada või ümber lükata. Samamoodi võiks küsida, et miks mõned alustavad joogaga. Nad ju ka ei tea, kuidas ja kas see neile mõjub. Samamoodi tegin mina. Siiani vaatan, et päris hästi on mõjunud ja hetke kogemus ütleb küll, et lihasöömine on ilmselgelt ületähtsustatud. Põhiküsimus on tavaliselt: kala ja kana sa ju ikka sööd? Ei, ma ei söö, ma ei söö liha hetkel. Aga ega ma ei tea ka, võib-olla on see hoopis mingi sisetunnetuslik paast – äkki on hetkel lihtsalt selline periood.
Millised on su lemmiktoidud?
Ema tehtud kartulipuder – mitte püree, vaid puder! – ja noh, nüüd taimetoitlasena vist praemuna! Lihtne! Liiga lihtne. Lisame siis näiteks juustu ka, juust maitseb. Näe, isegi taimetoitlasena on lemmikud ikka suhteliselt loomsed!
Mainisid, et sõidad tsikliga. Kas ka langevarjuga oled hüpanud?
Köögikapi otsas oleva šampanjakuulerini ulatumine on kõrgeim tipp, mida vallutan. Kardan metsikult kõrgust! Aga kiirus? Kiirus juba läheb. Sõidan tsikliga 750 Ducati. Hispaanias Ascari Race Resorti ringrajal on saadud autoga ka põsed kõrva taha sõita. Golf on viimase aja kirg, kuid olen värske Green Cardi omanik. Costa del Golfi piirkonnas on nii mõnedki rajad läbi mängitud ja Eestis olles on lemmikuks Jõelähtme. Miss Global Queen võistlusel Hiinas, umbes kuus aastat tagasi, kingiti mulle ühe väga maineka Hiina golfiklubi aktsia. Võib-olla saan seda väljakut nüüd Hiinasse õppima minnes külastada.
Sul on huvitavad juured. Oled isaliini pidi Konstantin Pätsi sugulane ning emaliini pidi põlvned Kreutzwaldide suguvõsast. Oled vist väga uhke...
Tõsi. Ja kui tõesti teada tahad, siis üsna uhke. Meil on seal Eesti Panga esimene president, tuntud helilooja ja hunnik ministreid ka muideks! Minu vanavanaisa (isapoolne) Mihkel Pung oli Eesti Panga president, Riiginõukogu esimees, majandusminister ja välisminister. Kuna minu isa vanemad ja terve Pätsu suguvõsa küüditati Siberisse, siis kasvatas minu isa hiljem Otto Roots, tuntud laulutekstide autor (sealhulgas loo «O on ümmargune, K on kandiline...» autor), kellelt minu isa päris hea sule ja ehk mõnevõrra ka mina.
Sinu elu võidud ja kaotused?
Skoor 100 versus 0 kaotuste kahjuks.
Milline on Liis Lassi elufilosoofia?
Tuleks leida õnn igas päevas ja kasvada iga katsumusega paremaks inimeseks. Aidata teisi – olla inimene selle sõna kõige paremas tähenduses. Olla loov ja jagada seda ilu teistega. Mitte mürgitada ennast teiste elu viletsamaks soovimisega ja pahategudega. Elu on nii lühike, miks seda lörtsida?
