Rahutu Tuhkatriinu, kes särava tähena öösiti klubirahvast hullutas ja päeval väsinult õpetajate pilli järgi tantsis, on leidnud lõpuks õnne valemi.

Eliitkoolist erakooli e-gümnaasiumi ümber asumine andis võimaluse teha üliedukat soolokarjääri ning kohtuda oma unistusteprintsiga. Mari-Leen Kaselaane (19) tulevane abikaasa Sietse Bakker (23) on pärit tulpide ja tuulikute maalt Hollandist. Karismaatiline noormees on rokitšiki nimel valmis kõigeks: vahetama kodumaad, õppima eesti keelt, kasvatama neljajalgseid sõpru ning isegi tõmmusid beebisid adopteerima.
 
Kuidas kohtusite?
Mari-Leen: Esimest korda Eurovisioonil.
Sietse: Jah, see oli aastal 2006 Ateenas.
 
Mis võlus esmalt teineteise juures?
Mari-Leen: Ta oli meeletult rõõmus, sõbralik ja abivalmis. Pressikeskuses olime hästi palju koos arvuti taga, ta näitas mulle naljakaid videosid. Ma tol ajal ei vaadanud teda sellise pilguga, et midagi võiks olla, olin siis Mardiga koos. Ma ei vaata võõraid mehi! Sietse oli siis ka suhtes… Aga sel aastal tuli ta Eestisse ja siis me hakkasimegi sebima.
Sietse: Ta nägi suurepärane välja, kuigi Eurovisioonil oli palju ilusaid tüdrukuid. Me hakkasime vestlema ja tekkis teineteisemõistmine, tahtsin teda paremini tundma õppida. Sel suvel saigi see võimalikuks.

Mari-Leen, kas kallim tuli sinu pärast Eestisse?
M: Ta tuli niisama, ta tunneb Eestist teisi inimesi ka. Kõik kutsusid teda külla ja ta tuligi… Ma olin just lahku läinud ning ta oli ka lahku läinud.

Millised on su suhted ekskallim Mardiga?
M: Vimma ei pea, aga eriti ei suhtle, kuna ta elab Tartu lähedal ja mina Tallinnas. Vahel ikka MSNs räägime, suvel käisime paar korda koos kohvi joomas, ei olnud mingit probleemi.

Praegu usute, et teie armastus on igavene?
S: Loomulikult on võimalik armastada teineteist elu lõpuni. Paljud inimesed suudavad seda. Vahel läheb rohkem, vahel vähem aega, et selgeks saada, kas inimesed sobivad. Ega kunagi ei teagi… Minu eelmine suhe kestis näiteks viis aastat ja kõik oli hästi, aga see ei olnud suhe kogu eluks… Läksime oma eludega edasi eraldi.
M: Armastada võib ju kõiki. Enamik inimesi küll armastab, aga ei suuda koos olla mingitel muudel põhjustel. Häirivad teineteise harjumused või eluviisid.

Olete omavahel ka telepaatilisi hetki kogenud?
S: Kui ma Hollandis õega hommikust sõin ja ajalehti lugesin, tahtsin kallimale helistada või SMSi saata, 20 sekundit hiljem Mari-Leen helistas. See on väga eriline side.
M: Me ikka mõtleme suht ühtemoodi, jah. Kui tema on Hollandis ja ma hakkan telefoni võtma, et talle helistada, siis samal ajal hakkab telefon helisema ja see on Sietse. Ja kui ma MSN-i lähen vaatama, kas ta on online… siis ta just minut tagasi on küsinud, kas olen siin. Et see on väga tüüpiline meil.

Kas kellegi teisega on veel sellist nähtamatut sidet?
S: Sisuliselt ainult oma parima sõbra ja Mari-Leeniga, ta on mu hingesugulane.
M: Teistega ikka vähem. Ma olen oma nüüd leidnud.

Mari-Leen, kas oled pühendanud mõne laulu väljavalitule?
M: Kuna ma klaverit ja kitarri ei mängi ning viiuliga on veidi keeruline muusikat luua, siis ei ole seda teinud. Ma tahaksin endale mingeid programme, millega saaksin arvutis muusikat teha, aga see on hetkel vaid plaan.

Kas meesfännid tekitavad ka armukadedust?
M: Sietse küll armukade ei ole, ta on sellega ju arvestanud. Õnneks mu numbrit eriti ei teata ja keegi ei helista ega tüüta. Tänaval ikka tullakse rääkima, aga pigem on vastupidi. Eesti mehed ju kardavad Sietset. Ühel õhtul olin maja ees koeraga väljas ja siis tulid mingid tüübid minuga juttu rääkima. Küsisid, et kus su mees on. Ma ütlesin, et ta on üleval ja vaatab telekat. Siis nad tahtsid ruttu ära minna, et muidu mu kutt saab vihaseks ja annab neile peksa. Ma siis ütlesin neile, et mu mees ei ole üldse selline, et ta on normaalne inimene. Tüübid ütlesid, et siis on vägev. (Naerab.)
S: Loomulikult on ebamugav, kui inimesed tänaval vaatavad, räägivad või küsivad autogrammi. Õnneks ma pole väga armukade, ma saan aru, et see kuulub tema töö juurde. Ma pean leppima sellega.

Mari-Leen, mida arvavad sõbrad sinu kütkestavast armsamast?
M: Ma olen hästi palju komplimente küll saanud tema kohta. Sõbrannad on öelnud, et sobime nii hästi kokku ja et Sietse on nii lahe. Põhiliselt öeldakse, et sul on jumala kena mees. Ja seda ei ütle mitte ainult sõbrannad, vaid ka meessoost sõbrad.

Mis on sinu kaaslases see, mida ei ole üheski teises inimeses maailmas?
S: Ma ei tunne kõiki teisi (naerab), aga väga raske öelda… Ma olen väga tänulik talle, et ta on avanud mulle oma tõelise isiksuse, paljud inimesed teavad teda kui lauljat, kes on blond, ilus ja populaarne. Aga Mari-Leen on midagi palju enamat, saame rääkida kõigest. Ma olen tema nimel valmis ka eesti keelt õppima, kuigi see keel on väga raske ja võtab minult palju energiat. Kui ma viimane kord tulin Hollandist tagasi, siis Mari-Leen oli terve elamise sildistanud eestikeelsete lipikutega stiilis see on tool, pesumasin, külmkapp jne Kui ma neid lugesin, siis ma olin nii tänulik talle. Need on küll väiksed asjad, aga see oli lihtsalt nii armas.
M: See ongi, et me mõistame teineteist poolelt sõnalt ja mõtleme väga sarnaselt. Ühegi teise inimesega ei ole sellist asja olnud, me saame rääkida erinevatest maailma asjadest.

Kas rajaksite oma armupesa Amsterdami punaste laternate tänavale või Kopli liinide uusrajooni?
S: Loomulikult siia. Esiteks, punaste laternate piirkonnas on väga palju turiste. Tallinn kindlasti! Ma saan ju oma tööd siin teha, teen Eurovisiooni veebi ja töötan ringhäälingute nõukogus. Tema ei saa, ta elu on ju siin. Võib-olla kolime kunagi hoopis kusagile kolmandasse riiki, kes teab. Praegu meeldib Mari-Leenule aega veeta Amsterdamis ja mulle meeldib siin väga elada.
M: Enamus eestlasi tulevad millalgi ikkagi kodumaale tagasi. Aga tahaks kindlasti elada mujal ka, miks mitte elada vahepeal Hollandis ja samamoodi Eestis ka, mõlemal pool vahelduva eduga. Järgmine aasta oleme kindlasti rohkem Amsterdamis, siis vahepeal käime ainult Eestis.

Aga lauljakarjäär Hollandis?
M: Amsterdami on just hea minna, sest keegi ei tunne mind seal ega näita tänaval näpuga. Saab ennast vabalt tunda, kahju oleks seda ära rikkuda. Aga samas kui mingeid pakkumisi peaks olema, siis vaatan.

Millised on erinevused eestlaste ja hollandlaste vahel?
S: Välimus kindlasti. Eesti naised on palju-palju ilusamad. Eurovisiooni ajal suhtlesin paljude eestlannadega ja nad teavad väga selgelt, millist meest nad tahavad… Hollandi naised eelistavad pigem mugavust, nad ei pane nii suurt rõhku välimusele. Kuna Eestis on naisi rohkem kui mehi, siis on võistlus suurem.
M: See on igal pool nii.
S: Aga siin on erinevus suurem kui Hollandis.
M: Täpselt sama on ju siin! Mul endal pole erilist võrdlusmomenti, sest siiani tunnen ainult ühte Hollandi meest. Ma ei tea, kas nad on paremad, ma ei mõtle nii… Kõik oleneb konkreetsest inimesest ikka, mitte niivõrd rahvusest. Leidub Eestis pärleid ja samamoodi leidub mujal.

Hollandlased on sajandeid vee pealetungiga võidelnud. Oled sa, Mari-Leen, valmis merega rinda pistma Sietse kodumaa eest?
M: Minu meelest on nad selle täiesti ära teeninud, et üldse varastavad merelt maad ja tahavad seda tagasi. Oma viga, nüüd tulebki vaeva näha, et seda hoida.

Sina võitlustulle ei astu?
M: Omad vitsad peksavad. Eks ta jube ole, aga sellega pidid hollandlased arvestama, kui nad need tammid sinna ehitasid.

Millal siis pulmakellad helisevad ja toonekurg väisab?
M: Praegu kindlasti mitte. Me oleme neli kuud koos olnud, kuigi see tunne on teistmoodi kui eelmiste suhete puhul, me oleme lihtsalt nii sarnased. Lasteosakonnast aga niipalju, et esialgu me tahame teise chihuahua koera võtta laste asemel. Meil on juba väljagi valitud, poisi võtame, Nino. Nende peal on lihtsam kätt harjutada.

Olete valmis adopteerima neegripoisi või eelistate oma lapsi?
M: Mina tahan kindlasti adopteerida ja oma lapsi tahan ka, me oleme sellest rääkinud. Aga see juhtub kuskil kümne aasta pärast, mitte varem. Sietse ei ole adopteerimisest nii vaimustatud kui mina.
S: Liiga vara on sellest rääkida.
M: Me oleme ju sellest rääkinud!
S: Jaa, aga ma tahaksin kõigepealt ise veidi areneda ja sina ka. Samas, maailmas on nii palju lapsi, kellel ei ole vanemaid, elavad lastekodudes. Ent ma olen adopteerimisele avatud ja nahavärv ei ole kindlasti oluline. Minu nõod on Kolumbiast adopteeritud, üks on pruun ja teine on totaalselt must, aga nad on nagu tavalised hollandlased. Kui nad lasteaias käisid, siis ütlesid kõik, et nii nunnud lapsed.

Millega vaba aega sisustate?
M: Käime palju väljas. Pidutsemas käime Angelis, enamik tuntud inimesi käib seal. Hea rahulik, ei pildistata, keegi ei näita näpuga. Sõbrad käivad tihti meil külas, sest me elame kahekesi ja on palju ruumi.
S: Vaatame erinevaid filme.

Kui vinge erootikafilmi võiks teile tähtpäevaks kinkida?

M: Me ei vaata pornofilme! Pigem draamasid ja selliseid, kus on mingi sõnum sees… See on meie kvaliteetaeg.
S: Me lihtsalt naudime ilusaid õhtuid. Mis küsimus see on? (naerab)

Oled Sietsega elu lõpuni koos?
M: Kindlasti on see võimalik. Praegu küll ei ole sellist tunnet, et aasta viitsib ja siis enam ei viitsi. Kindlasti tahaks kaua koos olla.

Kas Tuhkatriinu muinasjutt on saanud reaalsuseks?
S: Mari-Leen, ma ei mäleta, et sa oleksid kinga kaotanud. (Naerab.)
M: Ma ei tea, kas see on muinasjutt, aga me oleme koos õnnelikud.
S: Ma olin küll kuulnud Mari-Leenu Tuhkatriinu singlit, kui me suhtlesime, aga ma ei teadnud siis veel, et ta nii populaarne on. Nüüd on ta lihtsalt minu tüdruk. Päris Tuhkatriinu ei ole nii armas kui tema. (Võtab väikse chihuahua koera Chicka sülle ja musitab teda.)