"Ma polnud kooliajal seda tüüpi, kes patsist tirides tüdrukutele oma tundeid väljendas. Näiteks lasteaias, kui mulle keegi meeldis, siis ma joonistasin talle pildi. Nii palju, kui ma kirjutada oskasin, nii palju kirjutasin juurde kah ja panin pildi salaja tüdruku kappi. Kui tüdruk hiljem küsis, kes selle sinna pani, siis olin vait ja tõmbasin tasakesi saapaid jalga," meenutab Ott Lepland Kroonikale antud intervjuus.

"Ma olin rohkem ümbert-nurga-läheneja. Pigem selline, kes ajapikku vaikselt kulgeb, kes ei lenda kohe peale naisterahvale. Kuna see pole minu loomuses, siis kukuks see üsna tobe välja. Kui inimene mulle meeldib, siis õpin teda kõigepealt tundma ja seejärel kulgeb kõik loomulikku rada pidi."

Lisaks tunnistab mees, et eelistab intelligentseid ja haritud naisi. "Ja kõige olulisem on, et iseloomud klapiksid. Kui sa unustad end õhtul naisterahvaga kolmeks-neljaks tunniks telefoniga rääkima, siis see on oluline näitaja, kas inimene on õige või mitte. Pärast seda tulevad mängu välised tegurid."