Keskmist kasvu, tumedas ülikonnas, tumesinise lipsuga, ebamääraste kartulikoorekarva juustega EIKI BERG on tänavu paarkümmend korda Brüsselis käinud

Tal on üks naine, kaks elukohta, kolm last, neli kontorit ja lugematu arv tööülesandeid. Telesaade «Ärapanija» tögas Eiki Bergi (34) korduvalt. Tema huulilt pudenes küsimus, millest saavad aru vaid nemad ise — eurokeele valdajad. Berg on europarlamendi väliskomitee liige.

Kohalikus elus võhik

Kes ta on? Noorpoliitik. Õukonnateadlane. Meie mees Euroopas, kes jagab end nelja linna vahel: Strasbourg, Brüssel, Tallinn, Tartu.

«Ma olen idealist,» iseloomustab Berg ennast. «Olen Res Publicas soo. Seal on kaks tiiba: peaminister Juhan Partsu tiib ning Sven Sesteri ja Jaanus Rahumäe veel pragmaatilisem tiib. Res Publica vastasseisud on pragmaatikute ja veel pragmaatilisemate inimeste vahel. Ma oleks Res Publicas aatemeeste poolel, aga seda seal ei ole.»

Berg sai riigikokku Kristuse eas, 33aastasena. Poliitikasse hüppas ta aga pärast päeva, kui sattus sõber Rein Taageperaga asju arutama.

Asjaolu, et ta jäi valimisnimekirjas tahapoole ega pääsenud otse riigikogusse, seletab Berg nii: «Ma ei osalenud kohalikel valimistel, kuna mul ei ole inimestele midagi öelda kohalikes küsimustes. Minu igapäevane elu on pidada kontakti politoloogidega üle maailma: suhtlemine interneti ja meili teel. Kohaliku eluga puutun kokku vaid pere tasemel.»

Abielus kursusekaaslasega

Berg kuulub põlvkonda, kes lõpetas keskkooli nõukogude ajal ja pääses Vene sõjaväest ainult tänu sellele, et sai Tartu ülikooli sisse. Geograafia erialale. Noore hakkaja tudengi vabastas kroonust Gorbatšovi ukaas, mis teatas, et 1970. aastal sündinud poisid, kes õpivad kõrgkoolis, peavad kodumaad teenima alles pärast diplomi kättesaamist.

Eiki abiellus kursusekaaslasega. Kalli (36) ja Eiki abielust on sündinud kolm last: Maarten (6) ning kaksikud Miikael (2) ja Marilin (2). «Alguses olid väiksemate hüüdnimed Miku ja Mannu. Neist tuletasime eesnimed,» meenutab Berg laste nimelegendi.

Euroametnik tunnistab puhtsüdamlikult, et «Rehepappi» ta lugenud ei ole. «Kuid kinos olen poisiga käinud «Harry Potterit» vaatamas.» Geograafina tõmbavad Bergi mäed, teater vähem. «Pigem matkaksin mägedes, kui teeksin benji-hüppeid,» sõnab ta.

Õlu on Brüsselis odavam

Brüsselis meeldib Bergile üks väike tänav vanalinnas, kus on lugematu arv kebabikohti. Seal võtab ta vahel koos teiste eurovaatlejate Toomas Hendrik Ilvese ja Mart Laariga mõne õlle ja hammustab tumedate meeste küpsetatud vardaliha kõrvale. Laariga istub ta ühes toas Euroopa Rahvapartei, Ilvesega väliskomitee liinis.

Kas sellest sünnib ka ühinemine Eesti poliitikas? Teada on, et Res Publica soovib alla neelata nii Isamaaliidu kui ka Keskerakonnast lahku löönud poliitikud. Ja et Isamaaliit, aga ka Liina Tõnisson on saanud pakkumise ühineda uue poliitilise jõuga.

«See on koht, kus sisepoliitilised barjäärid kaovad,» tõdeb Berg. Aga ei rohkem.

Õhtud Euroopas — õllevõtt

Vahel kohtub Eiki õhtuti mõne Saksa, Briti, Soome või Läti poliitikuga. «Veinijoojad lõunaeurooplased hoiavad omaette,» ütleb Berg. Tema joob õlut, sest see on odavam.

Kuna Strasbourgis istuv europarlament koosneb inimestest, kellel on õhtuti igav, on seal palju organiseeritud vaba aja veetmist. «Meeleolukas oli Itaalia õllede degusteerimine, aga tihti tuleb lobistada ka kultuuriüritustel,» mainib Berg. Enamik europarlamendi liikmeid pendeldab Strasbourgi vahel, sest pered on mujal ja nende ümberkolimine sellesse Prantsusmaa saksapärasesse linnakesse on liialt keeruline.

Kohaliku elu võhik Berg on vähemalt ühe asja Brüsseli ja Strasbourgi vahel pendeldades selgeks saanud. «Eestis kardetud liitriiki ehk föderatsiooni ei tule. Euroopa tähtsamad mehed on siiski suurte riikide peaministrid. Berlusconi on alati tähtsam kui Prodi,» teab Berg.