Owe Peterselli kutsuti Jaapanisse modelliks: mis oleks aga saanud, kui oleksin läinud?
"Kunagi ammustel aegadel, kui modellitööd tegin, oli variant minna üheksaks kuuks Jaapanisse modelliks. Ütlesin tol korral „ei”, sest ei tahtnud ülikooliõpinguid pooleli jätta. Mis oleks aga saanud, kui oleksin läinud? Eks kõigil jääb midagi oma töö ja tegemiste tõttu elus tegemata. See on paratamatu," räägib Owe Petersell südamlikus intervjuus LP-le.
Kas tegemata jätmiste hulka kuulub ka perekonna loomine ja isaroll?
(Pikk mõttepaus.) Never say never. Ma ei oska nii mõelda, et nüüd küll planeeriks midagi. Me ei oska ette näha seda, mida elu veel kaasa tuua võib.
Kas koju jõudes ootab sind peale truu koera Sorry veel keegi?
Kuidas kunagi.
Oled maininud, et lähedased on sulle väga olulised. Kui hea onu oled oma õelapsele?
Alati võiks olla parem. Mu õepoeg Gregory (18) on äärmiselt kihvt inimene ja meil on väga lähedane kontakt. Räägime teineteisele palju ja tema küsib mu käest sageli ka nõu. Loomulikult tahaksin temaga rohkem aega koos veeta. Elan paratamatus kolmnurgas Tartu-Pärnu-Tallinn. Kodu on Tartus, vanemad on Pärnus ja töö on Tallinnas. Sõitmist on tohutult. Mingi aeg vaatasin, et ei tule kahte päevagi, mil saaksin ühes linnas paigal olla. Tihti juhtub, et hommikul sõidan Tartusse, vahepeal liigun Pärnusse ja õhtul Tallinnasse tagasi. Õde liigub sarnases rütmis, seega on raske teda ja õepoega trehvata.
