Uudistesaate «Reporter» püstolreporter ja tuntud loomakaitsja Heiki Valner käis läbi hulga arste, enne kui juhuslik visiit Vigala Sassi juurde ta tervisemuredesse selgust tõi. Selgus, et Heikil on kilpnäärmevähk.
eiki (44) käib regulaarselt korvpallitrennis. Mõni kuu tagasi läks tal seal kael paiste. Mees ütleb, et tavaliselt ta tühja-tähja pärast arsti juurde ei jookse, kuid seekord pani paistetus teda tõsiselt muretsema ning ta sõitis Mustamäe haigla traumapunkti.
«Istusin seal kolm tundi. Küsisin õelt, et kas te streigite, et keegi minuga ei tegele,» räägib Heiki. «Õde vastas, et see ongi normaalne, nii see asi meie riigis käibki - arst vaatab su siis üle, kui tal aega on. Sa võid ka ära minna, aga sellisel juhul kaotad oma erakorralise abi õiguse.»
Saadeti hambaarstile
Heikil jätkus kannatust arst ära oodata ja ta sai teada, et midagi hullu pole. Tohter soovitas mehel igaks juhuks järgmisel nädalal kontrolli tulla. Heiki hinge jäi aga midagi kripeldama ja ta otsustas, et läheb ka perearsti juurest läbi.
«Perearst oma suures tarkuses saatis mind hambaarsti juurde, kuigi asi oli ju kõris,» imestab Heiki, kes keeldus hambaarsti juurde minemast ja nõudis paremat lahendust. «Siis ta loobus hambaarsti plaanist ja suunas mind Mustamäe polikliinikusse, kus tehti ultraheli. Arstid ei saanud päris täpselt aru, kas kaelas on mädanik või ei, aga ütlesid, et midagi hullu ei ole.»
Ultraheli näitas, et Heiki kaelas on vasakul pool sõlm, ja ta kutsuti uuesti läbivaatusele. Järgmisel korral ootas telemeest suurem arstide kolleegium, kes vaatas pilti ja ütles, et kõik taandub. Koed olevat paistetusest kahjustunud, aga mäda seal polnud. «Aga mis sõlmekene mul seal vasakul pool on? Selle peale öeldi, et see ei ole aktiivne ja see ei ole oluline. Nii ma sealt siis ära tulin. Sisuliselt tunnistati mind terveks. Öeldakse, et Eesti mees on loru ja arsti juures ei käi. Jah, see on tõsi, aga seekord ma läksin ja mind saadeti koju.»
Vigala Sass andis head nõu
Paar kuud tagasi sattus Heiki «Reporteri» tarbeks Vigala Sassi juurde lugu tegema. Üldiselt on ta igasugu posijate ja ennustajate suhtes skeptiline ja «nõiavärki» ei usu.
«Kui me olime Sassiga tund aega rääkinud, siis ta küsis, et kas ma teen oma naisega kodus kägistamismänge,» meenutab Heiki seda vestlust. «Naersin ja ütlesin, et nii kaasaegne ma nüüd ka ei ole, ja et miks sa küsid. Ta vastas: su kael ei meeldi mulle. Sass oli otsekohene. Ta ütles, et pean kindlasti arsti juurde minema, sest muidu olen kahe aasta pärast kastis.»
Heiki naeris esialgu selle jutu peale, aga tasapisi hakkas ta mure kasvama. Ta käis Hiiul onkoloogiahaiglas, kus öeldi, et kõik on korras, muretsemiseks pole põhjust.
«Küsisin üle, et kas ma ikka tohin täiesti rahuliku südamega ära minna. Rääkisin ära ka Sassi loo, mille peale naerdi ja öeldi, et igasuguseid posijaid ei maksa ka kuulata,» meenutab Heiki.
Sai šoki
Kui Heiki enne äraminekut veel viimast korda küsis, kas ta võib ikka öösiti täiesti rahulikult magada, vastati, et hüva, teeme ka biopsia ära.
«See tehti nädal hiljem ning vastus näitas, et mul on pahaloomuline kilpnäärme- vähkkasvaja. See oli šokk!» tunnistab Heiki. «Kohe määrati ka lõikuse aeg ning edasi arenesid asjad kiiresti ja sujuvalt. Hiiu onkoloogiahaigla kohta ütlen vaid häid sõnu, aga kui ei oleks olnud Vigala Sassi ja ma ei oleks ise nii järjekindel olnud, siis oleksin kahe aasta pärast tõesti kasti läinud.»
Heiki operatsioonist on möödas kaks kuud. Kilpnäärme raskekujuline vähkkasvaja oli esimese staadiumi lõpus. Ta käib siiani kiiritusravis ja peab elu lõpuni hormoontablette sööma.
«Algselt ei viitsinud keegi analüüsegi teha. Väljalõigatud jurakas oli kaks ja pool korda kaks ja pool sentimeetrit suur. See on kaela sees päris jurakas tükk.
Kuidas saab öelda, et väike sõlmeke? Mind ajab marru, et Eesti meditsiini tase ja arstide suhtumine on selline, et nende jaoks oled sa vaid tühipaljas number,» kurjustab Heiki.
Pärast juhtunut on Heiki täiesti kindel, et Vigala Sassil on erilised võimed, kuid sellegipoolest ei plaani ta lähiajal tema juurde tervist kontrollima minna.
«See oli puhas juhus ja mul väga vedas,» lausub Heiki.
