«Kui midagi untsu läheb, siis saan mina kõik enda kaela,» muigab Terminaatori solist Jaagup Kreem. Bändis toimus hiljuti verevahetus ja nüüd on vaja end uuesti tõestada. Kast õlut ja liitrine viski peavad Termikat aga endiselt kontserdipaigas ootama!
Terminaator võiks juba praegu olla Eesti rock'n'rolli ikoon. Bändis on kahekümne aasta jooksul olnud vihaseid tülisid ja valusaid lahkuminekuid. Aga ka avalikkuse eest varju jäänud seikluseid austajatega ja meeletul hulgal lõbusaid pidusid. Nende kontol on arvukalt edetabelihitte ja muusikaauhindu. Termika-paraadi on kõik need aastad vankumatu tinasõdurina kamandanud Jaagup Kreem (36).
Hiljuti lahkusid bändist Jassi hea sõber, kidramees Elmar Liitmaa (38) ja klahvpillimängija Harmo Kallaste (37). Muusikute seas räägitakse, et Terminaatori ja Elmari vahelt jooksis musta kassina läbi ta ekspruut Liis Lass (22). Nagu The Beatlesis, kus Yoko Ono olla John Lennoni teiste bändiliikmetega tülli ajanud, ning Sex Pistolsis, mille bassimehele Sid Viciousele sai saatuslikuks suhe Nancyga.
Elate rockstaari elu - kõvad peod ja palju ilusaid naisi?
Jaagup Kreem (laulja): Peod on meil alati rajud. Pidu peabki ju raju olema.
Henno Kelp (35, basskitarr): Ma tulin Terminaatorisse täiskasvanuna, nii et minu rajumad peod ja mälukad olid selleks ajaks juba üle elatud.
J: Milline pidu on üldse raju? Kas see, kui sa hommikul mitte midagi ei mäleta, on kõva pidu või?
H: Ma küll panin kahekümneaastaselt niimoodi pidu.
J: No ma panin kah... (Naerab.)
H: Pärast pidu ärkasid üles ja mõtlesid, et kus ma olen...
J: ... ja kus mu teine sokk on.
H: Eks meil ikka bändiga on selliseid pidusid olnud kah.
J: Väljasõidud on teinekord päris rajud.
Roland Puusepp (39, trummid): Rääkides väljasõitudest, siis mängimine on seal nagu kõige väiksem asi.
#end#
Viimane kõige vihasem kontsert?
H: Oktoobris mängisime Võrus. Kui ma veebruaris seal käisin, siis räägiti ikka veel, kuidas Terminaator laval rokkis. Vot see oli pidu!
Ergo Ehte (35, helimees): Kas see oli kontsert, kus ma pärast teist lugu Elmari lihtsalt maha keerasin, sest ta ei saanud enam aru, mis lugu tuleb?
H: Elmar ütles järgmisel hommikul, et mäletab kuidas ta teist lugu alustas, aga edasi on must maa.
J: Vahel on libastumisi.
H: Eks neid piinlikke lugusid on ette tulnud, aga mitte iga kord, pigem vahel harva.
Kas publik paneb tähele ka, et midagi on viltu?
J: Ikka panevad, aga meie kodukal on pärast kommentaarid, et oi, nii lahedat mürglit pole ammu olnud. Inimesed teevad kergelt napsusena ju teistsuguseid tükke. Olen näiteks ümber trummipoodiumi jooksnud ja Rolli keset kontserti taga ajanud. Vahel olen üritanud isegi trumme mängida.
R: Eks ajad on ka teised. Kahekümne aasta tagustele festivalidele, näiteks Tartu kevadele, läksidki pillimehed lihtsalt jooma.
J: Mihkel Raua raamatust võib sellest ajast ka ühte-teist lugeda.
R: Seal oli ikka ohjeldamatu joomine. Sellist asja enam tänapäeval ei ole.
Kas teil on ka oma nõudmised, et pärast kontserti peab backstage`is olema näiteks neli õlut?
H: Miks neli? (Kõik naeravad.)
J: Jah, ikka on. Meil on seal nimekirjas vist kuus rätikut, kast õlut ja liitrine viski.
R: Kogume neid bussi kappi.
J: Alati on pealt ainult natuke võetud.
Sind, Jaagup, tunnevad vist kõik tänaval ära, aga kuidas on teistega?
H: Mulle meenub, kuidas me mängisime Palamusel Raadio Elmar päevadel. Pärast esinemist tuli lava taha palju noori, kes tahtsid autogrammi. Läksin õlut ostma ja kui ma läbi rahvamassi tagasi trügisin, siis väiksed tüdrukud vaatasid mulle otsa ja küsisid, et kuule, kas sa tunned ka Jaagup Kreemi vä?
R: Ükskord saadeti meid autogramme andma, Jaagup tuli natuke hiljem. Üks väike tüdruk vaatas meid kõiki pikalt ja tõmbas siis sellise kahtlase näoga oma paberi ja pliiatsi tagasi.
Koos teete bändi ja ainult Jaagup on kuulus. See on ju ebaaus.
J: Aga kui midagi untsu läheb, siis saan mina kõik enda kaela.
Kas ainult muusikuametist elab ära?
J: Nemad teevad ju kolmekesi veel ühte bändi, Pantokraatorit.
H: Kui ausalt rääkida, siis elab ära küll, aga oleneb, mis on su vajadused.
R: Porsche maksab ju palju.
J: Kui hakkad unikaalseid autosid koguma, siis ei ela.
Taavi, kas sa mõtlesid siis, kui sind bändi kutsuti, et saad rikkaks?
Taavi Lang (25, kitarr): Ei mõelnud.
H: Terminaator pole Metallica, kes pakkus oma uuele bassimehele algatuseks miljon dollarit.
Kuidas toimus uue liikme valimine?
H: Kas räägime ausalt?
J: Räägime ausalt. Tegelikult oli meil mõte teha avalik konkurss, aga iial ei tea, mis idioodi otsa sa võid sattuda. Seetõttu läksime ikkagi seda teed, et istusime maha ja nuputasime.
Millal uue koosseisuga esimese kontserdi annate?
J: 9. mail Pärnu Kuursaalis. Seal me anname kindlasti kick ass kontserdi. Loodame, et saame uue singli «Raju reede» selleks ajaks valmis.
H: Me teame juba ette, et mõnede käest saame kindlasti ka kõvasti surada.
R: Meil on ju kogemus olemas. Kui me Hennoga bändi tulime (Henno ja Roll liitusid Termikaga aastal 2003. - toim), siis ikka mingi kolm aastat viriseti.
H: Kohe öeldi ära, et mis mõttetu trummar see siia bändi tuli, bänd ei kõla enam üldse nii ja kõik on kadunud.
Taavi, oled sa vaimu selleks kõigeks valmis pannud?
T: Jah, muidugi.
J: Peksuks valmis. Ära muretse, mina saan selle kõik niikuinii enda kaela.
Miks inimesed ära lähevad?
J: Inimesed väsivad üksteisest.
R: Lahutavad.
J: Ma liidan, ma ei lahuta. Mõtted kasvavad eraldi. Üks tahab teha ühte asja ja teine hoopis midagi muud. Kui on kaks kõva kivi, siis hakatakse teineteisele halvasti ütlema. Lõpuks ei saa enam koos töötada.
Kas on ka riiuga lahku mindud?
J: Elmar ja Harmo ei läinud riiuga. See eelviimane lahutus, kui läksid Eimel ja Sven, oli valuline. Teinekord on mul tunne, et see kestab siiani. Mööblit ja nõusid ei lõhutud, aga mingisugune okas jäi ikka hinge.
Olite Elmariga head sõbrad. Kas olete pärast tema lahkumist hakanud vähem läbi käima?
J: Distants tekkis meil juba enne, mis oli ka lõpuks põhjuseks, miks ta ära läks. Kasvasime kuidagi lahku. Põhimõtteliselt me saimegi ainult laval ja prooviruumides kokku. Meil on plaanis üks uus muusikal kirjutada, mistõttu peame hakkama jälle tihedamini suhtlema. See on ju tore.
Biitlid ajas tülli John Lennoni naine Yoko Ono, Sid Viciouse Sex Pistolsiga tema kallim Nancy. Kas Elmarile sai saatuslikuks suhe Liis Lassiga?
J: Ärme nüüd seda üle tähtsusta. Ma küll nii ei ütleks.
Aga distants teie vahel tekkis ju pärast nende tutvumist?
J: Distants tekkis pigem sellest, et me nägemused tulevikust ja muusikast olid erinevad.
H: Maailmas on palju bände, mis laiali lähevad. Süsteem on ju sama ja seal võivad olla mängus ka naised ja emad ja isad. Põhipoint jääb ikkagi samaks. Kui sa tunned, et sa tahad teha vot seda asja ja teine tahab teha hoopis teist asja, siis ongi variant, et ei tehta enam ühtegi uut lugu või antakse vabadus ja minnakse oma teed.
Põhjus oli ikkagi muusikas?
J. Muidugi. Elmar teeb ju ka oma sooloplaati.
H: Need Elmari lood, mida raadiost mängitakse, on sellised nagu nad on, tema enda pärast, mitte seetõttu, et ta elas Liis Lassiga.
Kui palju tööväliselt suhtlete?
J: Päris iga päev vist mitte.
H: Sellist gängivärki meil ei ole, et saame kell kümme kokku ja anname õllel minna.
J: Üksteise sünnipäevi ja tähtpäevi naljalt vahele ei jäeta.
R: Ükspäev mõtlesin, et palju bände tegutseb ju nii, et kuskil Viljandis on mäng ja igaüks sõidab sinna oma autoga. Meie läheme ja tuleme koos.
J: Vot see on selle asja juures lahe, et näiteks Tartu maanteel, mis on maailma kõige igavam tee, tõmmatakse bussis kardinad ette ja taotakse pokkerit ja mängitakse täringuid ja, mis seal salata, tagasi tulles tehakse ka väike lõõgastav sportjook.
R: Kui on väljasõit, siis võetakse mind Nõmmelt kõige esimesena peale. Jass elab Viimsis ja Henno lennujaama juures, Taavi elukohta ma veel ei teagi. Kui lõpuks linnast välja saame, siis olen ma juba poolteist tundi sõitnud.
