«Veits paheline või nats kuri on okei,» ütleb Ithaka Maria võluvalt. Ja võta sa kinni, kas see käib tema iseloomu või muusika ja lavakarakteri kohta.

Tänavune juuni on olnud tihe sünnipäevade kuu: Ivo Linna 60, Eri Klas 70, Eino Baskin 80. Millega need kolm meest sinu mäletamisse jõudsid?
Ivo Linna lauluga, millel on refrään: «Päikene paistab ja õu kõik rõkkab...» - «Suvi». Eino Baskin tõenäoliselt aastavahetuse meelelahutusprogrammidest. Eri Klas mustvalgest meeskvartetist omaaegsetest muusikavideotest.
 
21. juuni - kuidas tuli sinu 30? Kellega-kuidas-kus?
Suve alguspäeval tähistasime juba mitut sünnipäeva Tomi õe perega nende Saaremaa talus.
Oma peo korraldasin paar päeva varem koos plaadiesitlusega. Suurim rõõm on jagatud rõõm. Ja seda kõige ehedamal kujul kogesin just plaadiesitlusel. Sain albumi valmis tõesti vahetult presentatsiooni päevaks ja mind valdas mõnus vabanemise tunne, kerge ärevus ja rahulolu. Juba hommikul. Aga õhtul võimendusid need tunded veelgi tänu kohale tulnud inimestele. Tahtsingi teha oma ümmargusel päeval kingituse lähedastele. Ja neile, kes oma kohalolekuga tunnustasid minu tehtud tööd või kes on ilmutanud selle vastu huvi.
 
Kuidas end kolmekümneselt - uuesti «nullis» tunned?
Väiksena unistasin vanusest 17, et siis võtan endale peigmehe. Selles ilusas eas tegelikult abiellusingi. 20 aga tundus mulle vana. 
Suurim muutus kolmekümneselt on see, et nüüd tean - iseendaga tuleb hästi läbi saada. Ja juba saangi.
#end#
Viisteist aastat Tomiga koos. Kui palju olete muutunud - milles aastatega erinevamaks, milles sarnasemaks kasvanud?
Kuusteist! Aastatega on meil vastastikune telepaatia tugevamaks muutunud. Aga unerütm on ikka väga erinev. Ka mina tõusen vara, kuid magama lähen tihti vaevalt enne päikesetõusu. Omaette veedetud öötunnid on minu jaoks tohutult tähtsad, siis loen, kogun omi mõtteid, kirjutan päevikut. Tomi tõuseb millalgi pärast päikesetõusu ja teeb samu asju just siis - päevikut tema ei kirjuta. Aga ma ei tea, võib-olla kirjutab midagi tema ka.
 
Kuidas muutis teid läinud sügisel Tomi liiklusavarii?
Tuletas meelde, et õnnetus võib juhtuda ka nii, kui ise mitte midagi valesti ei tee. Näitas valusalt, kui habras on inimene. Mõtted võivad ulatuda meil jumal teab kuhu, teeme plaane, unistame suurelt või naudime elu ning kõik tundub turvaline, nagu nii jääkski - aga siis ühe hetkega võib lennata kõik põrmuks! 
 
Sünnipäevakingiks endale uus plaat - «A Little Wicked» Millele vihjab nimilaulu pealkiri?
Laulus vihjab see fraas paradoksile, et kas pole imelik, et neelad alla oma keele, kui seda just kõige rohkem vajad, kui pead korraga midagi tõeliselt tähenduslikku ütlema. Ja see pole juhtunud  ainult minuga. Olen sattunud vastamisi tummade nägudega. Vahivad vaikides, kui neilt midagi olulist olen küsinud...
 
Sõnaraamat annab sõnale «wicked» mitmeid vasteid: õel, nõialik, ränk, kuri, pahatahtlik. Kui peaksid neist valima ühe, siis millise?
Veits paheline või nats kuri on OK.
 
Oma lavaimagos vist oledki seda natuke alati silmas pidanud...?
Mulle lihtsalt kogemata meeldivad veidi nihkes asjad. A la rullisoeng lõkkeõhtuks, dressid ja briljandid, siid ja needid koos. Niisugune eklektiline on mu karakter ja maitse. Ka muusikalised eelistused võnguvad seinast seina. Pool oma elust olen kuulanud bändi Fine Young Cannibals. Mulle meeldib Iggy Pop - oma naljaka ja kohati hädise olemisega rohkem näiteks kui David Bowie. Nägin temast üht pilti, kus ta oli endiselt paljas, aga juba prillidega. The Sparks, Foo Fighters. Samas võin häbematult mis tahes trendikohas paluda diskorilt, et ta mängiks Haddaway hitti «What Is Love». Ja näiteks automakis on mul kõrvuti Kings of Leon, Empire of The Sun, Static X...
 
 Millistes su laulusõnadest on sind enim sees, kust sõnadest tasub sind ennast otsida?
Ma olen igas oma laulus sees, sügaval sees! Minu jaoks on igas palas iva, aga samas ma ei ootagi, et seda sealt niiväga kaevama hakatakse. Teatav annus kommertslikkust võiks jääda nagu kaitsekilbiks.
 
Ikkagi, plaadil kannab üks su lauludest koguni pealkirja «Confession» - on selles enim sinu ülestunnistust?
Oleneb, millist ülestunnistust otsida või milline osa minust kedagi huvitama peaks. Siin-seal on teksti sees detaile, mis viitavad asjadele, mida pole emalegi julgenud rääkida. Aga laulud on kirjutatud nii, et ka lapsed võivad neid kuulata ja kaasa laulda. Seesama «Confession» on näiteks lugu Okasroosikesest. «Welcome Your Dreams» sündis unelauluks tütrekesele, kes ei raatsinud kuidagi magama minna, kuna sel ajal ei toimu midagi. See laul kajastabki ühelt poolt meie omavahelisi vestlusi ja võitlusi magusa une nimel. Teiselt poolt aga viib see laul mõtted sõpradele, kes jube noorelt on elust lahkunud. Nende tunnete ajel lõin lihtsalt muusikasse lohutavaid kujundeid.  
 
Kõik me minevat iga aastaga aina enam oma vanematesse. Kuidas tunned, millised jooned oled sina pärinud oma emalt ja millised isalt?
Emalt kindlasti koduhoidmise, temperamendi, emotsionaalsuse, tolerantsuse, plastilisuse. Isalt huumorimeele, teravuse, isegi külma kõhu, musikaalsuse. Mõlemalt loomingulisuse ning seejuures julguse, iseteadlikkuse, üldse sõltumatu hoiaku, ka kultuuri ja kunsti suhtes. Lihtsalt moe pärast millelegi takka ei kiida, vaid leian väärtused iseseisvalt.
 
Tütar Agathe Vega - milles on ta sinusse, milles isasse?
Ta on hea tüdruk, nagu mõnest õpikust välja astunud musternäidis. Praegu on tal kõik nii minust kui Tomist, sest kodu on tema põhiline kujundaja ju. Veel.
 
Kas sa tütrele oled oma BestB4 lugusid ette mänginud. Mis arvab tema neist võrreldes sinu tänaste uute lugudega?
Näitasin paar aastat tagasi videot «Sa tahad mind, ma vajan sind», siis ta osutas Katile ja ütles, et tema on sealt SEE. Ja ühe naabritüdruku määras ta sealt «minuks» ning teise Kairiks. Muide, Best B4 Raivoks jäi neil naabrikass. Vot selline bänd...
 
Kunagi pidasid sa väga Madonnast. Kas kontserdipilet augustiks on sul varakult varutud?
Ta on imetlusväärne artist muidugi. Kuigi paar viimast plaati otseselt kõrvade peal kõndima mind ei pane. Tema ambitsioonikuse realiseerumine võiks huvi pakkuda. Sain sünnipäevaks nii piletid fännitsooni kui ka kingituseks temast raamatu.
 
Maarja ja Ines on üle läinud eesti keeles laulude kirjutamisele, sina veel mitte... Kas on see nii, et eesti keeles oleksid nagu rohkem alasti? Suurem julgustukk. Sestap peitsid eestikeelsed esialgu veel boonuslugudeks.
Eesti keel on kihvt keel. Natuke nurgeline ning põhjamaiselt karge. Ideaalne isamaaliseks luuleks, ka raske rocki lüürikaks. Kui kõikidest keelereeglitest ja väldetest kinni pidada, tekiks liiga palju punkteeritud rütme, sünkoope. Ühesõnaga, mingit omamoodi kangust.
Kuna ise kuulan põhiliselt ingliskeelseid artiste, liigub ka minu mõte laulu kirjutamise ajal inglise keeles. Aga ei välista eestikeelset plaati. Ka nüüdsel on lisalugudeks neist neli emakeelde pandud. Mul on selle triki üle väga hea meel!
 
Kolmekümneselt kolmas plaat. Millal järgmine?
 Arvan, et jõulupühade paiku sobiks plaadile panna minu lugude ragtime versioonid. Pianist, koolivend ja õe eks Reinis Kamp, kes on mu plaadil ühe loo autor, on pannud sellesse võtmesse nii Slobodan Riveri lood kui ka minu uuemad palad.