Itaalia tenori Andrea Bocelliga duetti laulnud ANNELY PEEBOle (31) meeldivad norra verd mehed. Romantilise õhtu veedaks ta Dominikaani rannal päikseloojangus.
Mis oli lapsepõlves su unistuste linn, maa või riik?
Mul oli Võhmas nii ilus lapsepõlv, et ei osanudki end kuhugi mujale unistada. Õppisin klaverit, tegin sporti, tantsisin. Vene ajal polnud ju teisi maid näinudki…
Teismelisena Nooruse kooriga — siis läksid just piirid lahti — pääsesime aga päris uhkelt järjest koorifestivalidele reisima. Võitsime Saksamaal, Belgias, Hollandis ära suuri konkursse, nii tulid järgmised pakkumised. Nooruse koorile järgnes neli ilusat aastat Filharmoonia Kammerkooriga. Jõudsime Arvo Pärdi muusikaga Ameerika top-kümnesse, meid kutsuti Ameerikasse, Austraaliasse, Jaapanisse, sõelusime Kesk-Euroopas.
Esimene välisreis?
6. klassis võitsime pioneerisaate «Meid kutsub fanfaar» — morse, semafor, orienteerumine metsas —, autasuks saime tuusikud Musta mere äärde Artekki. Aasta pärast aga juba aktiivilaager Schwerinis, käisime seal Palestra tantsutüdrukutega.
Mille peale taskuraha kulus?
Schwerinis oli öömaja–söök laagri poolt. Väike taskuraha meil oli, tõin emale–isale–vennale kingituseks nätsu ja kommi. Hiljem, Nooruse kooriga teenisime juba natuke ka päevaraha. Eks siis sai mõni neoonjuuksepael või hiljem ka mikser koju toodud. Naljakas, kuidas elu muutub. Nüüd toon reisidelt kaasa ainult kunsti, Austraaliast näiteks aborigeenide käsitööd.
Mitmes riigis oled käinud?
Lihtsam on kokku lugeda, kus ma pole käinud: Uus-Meremaal, Taiwanis, Egiptuses, üldse Aafrikas… Euroopa on läbi sõelutud, Austraalia ja Aasia ka. Jaapanis operettide laulmine kuulub meie eriala juurde.
Kus rohkem tõmbab põhja- või lõunamaadesse?
Varem tõmbas lõunamaa päike, nüüd ei kannata ma kuumust kaua. Pärast seda, kui mulle räägiti, et Läänemere õhk on lauljatele ideaalne, sest selles on palju joodi, valin häälepuhkuseks alati mõne Põhjamaa.
Millisesse linna-riiki tahaks kohe tagasi reisida?
Austraaliasse. Nii teistmoodi maa ja loomariik! Nii vaheldusrikas, kõrvuti vihmamets ja kõrb. Ja inimesed on rahulikud, nagu elaks nad teisel planeedil.
Suurima pettumise paik?
Hispaania. Mulle ei meeldinud seal mitte miski. Lohakas rahvas, vähemasti esimene mulje polnud hea. Samas, Itaalias käin ma tihti, ja ka Kreekas hea meelega.
Võib-olla on mul olnud õnne kohtuda ainult sümpaatsete inimestega, aga lausa tõrget pole mul ühegi rahva vastu. Kui, siis ehk natuke türklaste elulaadi. Suured pered, seitse inimest elab ühes toas. Jah, ka Viini teatud rajoonides on neid juba märgata.
Kus oled tundnud sallimatust eestlaste vastu?
Ei olegi! Austrias, Saksamaal, Šveitsis võeti mind ruttu omaks. Tavaliselt toetavad nad ikka rohkem oma lauljaid. Aga muidugi peab ka ise avatud olema, õppima keelt ja kultuuri.
Kus võib kohata maailma ilusamaid naisi ja mehi?
Ilusaid naisi näeb Lõuna-Prantsusmaal. Aga enamasti selgub, et pärit on nad Skandinaaviast või Ida-Euroopast. Eesti, rootsi, ja norra naised on kõige ilusamad.
Mehed…? Minu pilku püüab täisvereline mees, neid kohtab enamasti Norras. Peab olema jõudu, mehisust, Kesk-Euroopas ja lõunamaade väikeste meeste kõrval tunnen ennast sageli hiiglasena. Aga lihtsalt ilusaid mehi leiab ka Itaaliast ja Austriast.
Sakslased, taanlased, rootslased, venelased… Millise valitsejarahva mõju meis enim tunda on?
Saksa. Traditsioonid, suhtumine, tõsidus, ka väiklus ja kadedus. Toidud: hapukapsas, liha, kartuli asemel teevad sakslased küll knöödleid, õllejoomine… Palju sarnasid sõnu: Tasse on tass ja Keller on kelder… Kombed oleme üle võtnud Saksamaalt, veresugulus on skandinaavlastega, Eestis kohtab palju sinisilmseid blonde, Saksamaal neid ei näe.
Aga soomlased, on nad meie sugulased?
Vaat nüüd on küsimus! Ega meil väga palju ühist vist pole. Selge, et oleme naabrid — nii palju erinevusi kui hispaanlastel ja austerlastel meil pole. Kummaline, aga Soomes on naised tumedamad kui meil, Eestis on enamasti kõik heledapäised.
Ka soomlaste elustiil ja maitse tunduvad teistmoodi. Eestlaste oma on nagu Norras–Rootsis rohkem puidu poole, soomlaste arhitektuuris domoneerib rohkem moderne liin.
Milliste rahvuste verd tead/tunned endas olevat?
Tean, et minus on natuke rootsi verd, aga muidu peaks kõik olema eestimaine. Esivanemad kõik Viljandimaalt, olen mulk. Kuigi Kesk-Euroopas arvatakse minu kerge aktsendi järgi, et olen Rootsist. Mu natuke ovaalsed-ümarad näojooned olla aga slaavilikud.
Millise rahvusega hingelähedust tunned?
Aastaid tagasi ütles sensitiiv, et eelmises elus elasin ma Austrias mägedes. Siis ajas see naerma, aga Viini kolides tundsin end kohe koduselt. Hea riik elamiseks, mitte liiga suur, turvaline. Lauljale ideaalne tööpaik, on kerge naaberriikidesse liikuda.
Ka on austerlaste loomus pehmem kui sakslastel.
Milliseid keeli räägid?
Valdan eesti, saksa, inglise, vene ja soome keelt. Pealiskaudselt ka itaalia keelt, Itaalias lepingut sõlmides ma ennast odavalt maha müüa ei lase. (Naerab.) Nii palju kui laulmiseks vaja, õpib kiiresti ära. Keele põhjalikumaks õppimiseks peab tagant sundima väga kindel põhjus, minul on olnud aga palju tööd saksakeelsetes maades.
Kas kõik inimesed on tegelikult ühtemoodi? Või on teineteise mõistmiseks ikkagi ületamatud religiooni, seisuse ja muud vahed?
Inimesed on ühesugused. Aga see, mis nende ajus toimub, on müstiline. Kui erinevad on traditsioonid: kes ei tohi nädalalõppudel autoga sõita, kes ei tohi süüa liha kogu oma elu. On nii müstilisi piiranguid…
Kas hääletaksite euroliidu poolt või vastu?
Poolt. Saan Viinis saatkonnas hääletada. Olen Euroopa Liidus elanud mõnda aega, ja midagi ei ole läinud seal halvemaks. Vastupidi, lauljana pääseb kergemini liikuma, saab õppida–töötada, kus tahad.
Eesti riik ei ole nii võimas, et üksi hakkama saada. Kõikidel riikidel on ELis ainult üks hääl ja nii saavutavad kokkuvõttes väiksed riigid ülekaalu. Ei usu, et suured seal väikestele nii kergelt pähe istuvad.
Kus on Euroopa pealinn?
Berliin ehk? Saksamaa on kujunenud väga võimsaks osaks Euroopa Liidus, suuremaks kui Prantsusmaa. Ma ise pole Berliinist vaimustuses, mulle meeldib Viin. Pariis ja London pole minu linnad. Reisin seal hea meelega, aga elada ei sooviks. Ainuüksi ühest linnaosast teise jõudmiseks kulub pool päeva, tohutud turistide massid, pealiskaudsus, ja ka security poolest on Prantsusmaal ju võimatu elada! Austria on suurriik, aga seal on säilinud ka intiimsus, traditsioon.
Kas eestlane olla on veel uhke ja hää?
Mina ütlen igal pool, et olen eestlane, ja sellele on reeglina reaktsioonid kui millelegi positiivselt eksootilisele.
Milline võiks olla su ideaalne päev? Ärgata Austraalias, vaadata loojangut Hongkongis…?
Ärgata tahaks Austria mägedes. Hommikukohvi jooks Lõuna-Prantsusmaal, mulle maitsevad nende croissantid, tulikuumad, šokolaad sees! Või siis mõnes Itaalia välikohvikus tass head cappuccinot. Päeva veedaks ma Dominikaanis päikest võttes, ujudes–sukeldudes. Seal vaataks ka päikseloojangut…
Kuhu võiks tantsima–pidutsema minna?
Oi, seda ma ei ole nii ammu teinud, päris ära unustanud… Enam vist ei lähekski kuhugi täissuitsetatud ruumi kõva muusika sisse. Ei-ei, see pole üldse minu jaoks. Magama jääks ka Dominikaanis, ilusa punutud katuse all..
Kus sel suvel puhkad?
Viimastel aastatel olen puhanud naisteajakirjadele hotelle testides Austrias ja Itaalias. Loomulikult on see lihtsalt hea võimalus puhata, keegi ei maksa mulle selle eest midagi. Naiste ajakirjad soovivad, et näitlejannad–lauljad ja teised tuntud inimesed testivad hotelle, autosid, kosmeetikat, parfüüme. Mina olen kuidagi jäänud autode ja hotellide peale. Kirjastuse direktor on minu fänn, käib pea kõikidel mu etendustel, ja tänu sellele võin ma valida. Põnev võimalus raha kokku hoida.
Endal polegi autot vaja?
Suviti on tõesti nii olnud. Pikem leping on mul praegu BMWga. Terve juulikuu olid mul uued mudelid käes. Kabroilett Z4 ja uus 300ne BMW. Üks auto paar nädalat, pärast ilmub ajakirjades leheküljeline reklaam, mida arvab sellest autost Annely Peebo.
Üritan vastustes aus olla. Raske see pole, sest halba autot testida ei anta. Kõigil neil on navigatsioonisüsteem sees, kõik, mida üldse ette kujutada võib. Mis mul seal öelda jääb — kas sobib suuremale perele või ärimehele, kes võtab reisile kaasa vaid ujumispüksid ja krediitkaardi, sest rohkem näiteks Z4 sisse ei mahu.
Enne Tallinna tulekut on mul käes testida üks BMW Mini, pärast sain proovida uut Honda Accordi, ja vahetult enne Tallinna lendu sain kolmeks päevaks võimsa sportmootoriga Jaguari.
Oma esimest autot veel mäletad?
Esimest ühist autot oma partneriga, see oli Audi 80.
