“Algas sellega, et helistati politseist ja öeldi, et tahetakse kontrollima tulla relvakappi. Kuna mul on relvaluba, siis see on täiesti standartne protseduur, mistõttu ütlesin, et astuge aga läbi. Järgmisel päeval oli politsei kohal, näitasin relvakapi ette ja relvad võeti välja. Siis üks politseinik võttis telefoni ja helistas, misjärel tuli tuppa hulk inimesi ja üks meesterahvas astus ligi, ütles, et olete kinni peetud ja andis mulle paberi. Olin ilmselt üsna üllatunud näoga ja esimene mõte oli, et kas kusagil on kaamerad, kas keegi üritab tünganalja teha?” kirjeldab Loosaar oma esmaseid tundeid.

“Kui võtsin paberi ja lugesin, siis küsiti, kas saan aru, mis sellel seisab? Ütlesin, et ma ei saa mitte millestki aru. Seejärel öeldi, et teata oma perele ja saada nad ära ja me hakkame läbi otsima. Otsiti läbi maja, keldrid, kõrvalhooned, garaažid, puukuurid… küsiti kogu aeg, kas ma soovin kaitsjat. Aga mul polnud nii kohe võtta ja ma arvasin, et pole vaja ka — kui sa oled šokis ja sulle antakse mingid paberid ette, et kirjuta alla, siis ei ju oska vaadata neid asju! Igal juhul võeti kaasa kõik relvad, padrunid ja digitaalsed infokandjad nagu laua-, süle- ja tahvelarvutid, 3 kõvaketast, mälukaarte, -pulki, cd-plaate. Siis viidi mind kahe mehe vahel autosse ja sõidutati Rahumäele politseijaoskonda, kuulati kaks korda üle ja mu naist hoiatati, et võib juhtuda, et su mees ei tule õhtul koju. Sain siiski õhtuks koju,” meenutab ta äärmise detailsusega.

Venno sõnul sai ta kõik ülejäänud asjad tagasi, kuid üks kõvaketas jäi siiski politsei valdusse, kuna sealt leiti pilte ja videofaile, kus on “tõenäoliselt kasutatud alaealisi”. “Lapsporno kõlab räigelt!” põrutas Venno. “See ei tähenda seda! Kuni eelmise nädala esmaspäevani ei teadnud ei mina ega mu kaitsja isegi seda, milliste videote ja piltidega on üldse tegu! Pildid sattusid kõvakettale plaatidelt, mille olin kunagi soetanud ja mul polnud ülevaadet, millised materjalid seal on. Kui lõpuks saime prokuröri valvsa silma all need üle vaadata, siis mina küll ei julgeks öelda, et tegu on alaealistega. Mina ütleks, et tõenäoliselt on tegu täiskasvanutega!” raius mees raudse kindlusega.

“Ma olen väga palju sellele mõelnud, miks minuga see juhtus ja igasuguseid vandenõuteooriaid on peast läbi käinud. Tegu võib olla lihtsalt fantaasia, uitmõttega, mis on keritud suureks lumepalliks, mis mind on lömastanud. Šokk on suur nii mu perele kui kogu hõimkonnale,” kirjeldas ta löödud ilmel. “Vaheaja lõpus hakkas mu poiss rääkima, kuidas ta pelgab kooli minemist, et hakatakse tõrjuma ja kiusama. Üks episood oligi, kus mul tuli sekkuda ja siiamaani poiss kardab selliseid asju, et kui mingid uudised tulevad ja R-kioskist mööda läheb, on isa nägu ja vastav tekst. Ma ei tea, kuidas see mõjub tema psüühikale. Käin ise psühhoterapeudi juures ja oleme lapsele ka ajad kinni pannud,” kinnitas ta.

Mis puudutab alaealise väärkohtlemise teemat, siis seda eitas Loosaar täiel määral. “Tegu on minu poja mängukaaslasega, kes käis 2014. aastast kuni kaebuse hetkeni meie juures mängimas. Mulle on esitatud süüdistus, et olen teda katsunud. See ei vasta tõele! Meie kogukond on väga sõbralik, pidevalt käivad mängimas teiste perede lapsed ja minu poiss käib mängimas teiste hoovides. Kui on õu lapsi täis, siis tihtipeale mängin koos nendega, maadleme, mürame… füüsiline kontakt on lastega kogu aeg olemas! Meil on perekond, kus kallistatakse, meie füüsiline kontakt ei ole seksuaalse eesmärgiga!”

Loosaar kinnitas, et kõige lähemate naabritega võttis ta juba samal päeval ühendust, kui politsei läbiotsimist teostas. “Pärast seda suurt meedia pauku ehk 22. detsembril läksime Kristiine keskusse jõulukinke ostma ja kui jõudsime välisukse juurde, tuli vastu naisterahvas, kelle järel sisenes umbes 5-6-aastane tüdruk. Ta tormas kohe oma tütre juurde ja rebis ta minust eemale. Ehk siis samal päeval juba suhtuti minusse kui pidalitõbisesse. Ma olen väga tänulik neile, kes pole mulle tööd üles öelnud, aga sellegipoolest on 99% tööst ära kukkunud. Naine nüüd on pere ülalpidaja,” nentis ta kurvalt ning lisas, et üritas end ka Töötukassas arvele võtta. “Käisin vaatamas ka, mis töid pakutakse ja…kojamehe tööga saaks ilusti hakkama. Ja Justiitsministeerium otsib nõunikke!” heitis ta veidi huumorit sekka. “Mul pole vahet, kuhu minna. Mind ja mu peret tuntakse igal pool. Võib-olla on lahenduseks ainult Eestist ära kolimine,” lisas ta tõsisemal toonil.

Loosaare kaitsja asus otsestuudios oma kliendi eest seisma, tuues välja mitmeid aspekte, mille kohaselt pole Venno Loosaare profiil pedofiili omale vastav. “Kui on selliste kalduvustega inimesed, siis nad tavaliselt alati vaatavad ja otsivad. Temal midagi sellist pole. Ja nendel piltidel võib olla nii 17- kui 23-aastane. Venno on avaliku elu tegelane, tundmatu inimesega sellist asja iialgi ei juhtuks!” nentis ta.

Jaga
Kommentaarid