Nalja ja napsu armastav elukunstnik Peeter Ristsoo (59) peab välisministeeriumi vanemreferendi ametist koondamise järel kasinamalt läbi ajama. Temast sai vabakutseline tõlk.
«Olen raasukene säästlikumalt elama hakanud ja töllerdan ka kõrtsides vähem,» ütleb Peeter. «Püüan hakkama saada. Eesti-inglise tõlgi teenuseid on pidevalt vaja. Neid on jalaga segada, aga enamik ei kõlba kuhugi.»
Peeter leiab, et tõlked, mida suur osa siinsetest büroodest teevad, on allpool kriitikat: «Tõeliselt häid eesti-inglise tõlke on Eestis umbes kümme ja nende hulka on au kuuluda ka minul.»
Ristsoo on endine väliseestlane. Ta ütleb, et ükskõik kui hästi kohalik tõlk inglise keelt ka ei oskaks, on väga palju keelelisi ja kultuurilisi nüansse, mida keelt lihtsalt õppides iial ei taju. Referendina tõlkis ta kõnesid, pressiteateid, dokumente ja muud keerulist kraami, nii et kogemusi tal on.
Kuna aeg nõuab säästmist, vahetas Peeter ka üürikorteri odavama vastu. Kuidas rikas Kanada onu ta eest hoolitseb? «Ta käskis ka minul panni lakkuda,» kõkutab vanameister.
